Oleme valmis võtma endale valitsemise vastutust
teisipäev, aprill 08, 2014
Henn Põlluaas, volikogu esimees
kõne EKRE kongressil 2014
Head
sõbrad ja aatekaaslased! Olen avalikkuses alati pööranud tähelepanu Eesti
Põhiseadusele. Esmajärjekorras selle preambulale, mis rõhutab, et Eesti riik on
loodud eesti rahva kustumatul enesemääramise õigusel ja eesmärgil säilitada
eesti rahvast, keelt ja kultuuri.
See
on riigi ülim eesmärk ja põhiülesanne,
mille täitmise kohustus on kõikidel institutsioonidel valitsusest
kaitseväeni ja loomulikult ka meil - kodanikel. Eesti riigi edukust saab hinnata vaid aspektist, kuidas ja mil määral
seda eesmärki ja ülesannet täidetakse.
Umbes samade sõnadega alustasin ma oma kõnet ka
eelmisel Kongressil aasta tagasi. Tänases poliitilises olukorras tuleb neid
ülesandeid silmas pidada rohkem kui kunagi varem. Sest lisaks olemasolevatele
probleemidele, mis mõjutavad meie edasikestmist rahva ja riigina - negatiivne
sündivus, koolide, haiglate, politsei- ja päästekomandode sulgemine, tööpuudus,
maapiirkondade tühjenemine, pea saja tuhande inimese siirdumine
majanduspagulusse, jätkuv suveräänsuse loovutamine Brüsselile jne, on kerkinud
uued, tervet Euroopat ähvardavad ohud.
Seoses Ukraina sündmustega on idasuunalt lähtunud
ähvardus muutunud reaalseks sõjaliseks ohuks kõikidele Venemaa läänepiiril
paiknevatele rahvastele. Eriti neile, kuhu Kremlil õnnestus siirdada arvukas nn
kaasmaalaste kontingent, kelle kaitsmise, ka väljamõeldud ohtude korral, ja
alade anastamise õiguse, on Venemaa rahvusvahelist õigust räigelt rikkudes endale
võtnud.
Mul on hea meel, et Eesti on sellele ohule
reageerinud adekvaatselt ning nõudnud Vene imperialismi tõkestamiseks reaalsete
sammude astumist ja sanktsioonide seadmist. Positiivne on ka taotlus NATO
lennuväe ja teiste üksuste paigutamiseks Eesti territooriumile. Loodan, et see toimub kiireimas korras. Kuid kiiremas korras
tuleb ära muuta uus Kaitseväe arengukava, taastada territoriaalkaitsestruktuur
ning panustada Kaitseliitu ja Eestile vajaliku kaitsetehnika hankimisse. Ilma
selleta ei ole me suutelised ennast kaitsma. NATO kaitseb vaid neid, kes kaitsevad iseennast. Ajalugu õpetab, et riik, kes ei taha toita
enda sõdureid on varsti sunnitud toitma võõraid.
Antud olukorras on selge julgeolekumeede ka uue
Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisest keeldumine. Selle ratifitseerimisega
annaksime õigustuse Krimmi okupeerimisele, annekteerimisele ja õhutaksime
Venemaa edasist laienemissoovi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt pole vahet, kas anneksioon toimus viiskümmend
aastat tagasi või eile. Meie huvides on toetada rahvusvahelise õiguse kehtivust
ja jõudu, mitte lammutada seda.
Tundub,
et sündmused Krimmis on avanud NATO silmad. Vastupidiselt Euroopa Liidule, kes
käitub täiesti hambutult. Meie ülesanne on teha kõik, et vähendada
kõikvõimalikke ohte enda suveräänsusele ja riigi kestvusele.
Paraku
ei saa me praeguse ajutise valitsuse puhul olla kindlad soovis eelpooltoodud
riiklikke probleeme lahendada. Moraal ja
rahvuslikud huvid on kõrvale heidetud. Alustatud on perekonnaväärtusi
lammutava homoabielude seadustamisega, kodakondsusseaduse lahjendamisega ja pea
see järjekord ei jõua viisavabaduse, kahe riigikeele ja eestikeelse
gümnaasiumiõppe lõpetamiseni vene koolides.
Eelmisel
nädalal toimunud „Linnade ja Valdade päeval“ kinnitas president Ilves,
puudutades väljarännet, et igal inimesel on vaba voli valida endale töö- ja
elamiskoht. Kasvõi välismaal. Õigus, kuid kümned tuhanded inimesed ei ole
Eestist lahkunud mitte enda vabast tahtest, vaid selgest sunnist töökohtade
puudumise ja vaesuse tõttu. Valitsus selles kahjuks probleemi ei näe ja selle
asemel, et panustada Eesti majanduse arengusse toetatakse hoopis meist
rikkamaid euromaid ja ESM-i kaudu prantsuse ja saksa suurpankasid.
Meie
seisukoht on kõigis neis küsimustes kindlalt fikseeritud – riigi ülesanne on
tagada põhiseaduse preambulas seatud ülesannete täitmine ja see, et normaalne
elu oleks võimalik kõikjal Eestis. Kui lapsi ei
sünni, inimesed lahkuvad, otsuseid tehakse mujal ja mitte Eesti huvidest
lähtuvalt, likvideerub riik ja varem või hiljem ka rahvas. Me ei lase sellel
sündida. See ongi üks suurimaid erinevusi Konservatiivse Rahvaerakonna
ja nn kartelliparteide vahel.
Oleme kõikide nende teemadega
pidevalt tegelenud ja neid üleval hoidnud. Rääkides kongressidevahelisest
ajast, siis võib tõdeda, et möödunud aasta oli meie erakonnale edukas. Tõsi,
kohalikel valimistel ei saavutanud me päris seda, mida ootasime, kuid see-eest
jõudsime me vaieldamatult nö pildile. See on väga oluline, sest teatavasti kui
erakond nähtav ei ole, siis teda ei ole olemas. Täna teatakse, mis on Eesti
Konservatiivne Rahvaerakond ja me oleme vägagi olemas. Iseasi, kuidas me oma
rahaliste vahendite juures suudame riigieelarvest elavate suurerakondadega
konkureerida. Kuid kahtlemata teeme oma parima. Korruptsiooniskandaalidega ja
hoolimatusega rahva käekäiku sillutavad kartelliparteid ise meile teed.
Paar
sõna ka eurovalimistest. Leian, et üheks tähtsaimaks teemaks saabuvatel
valimistel on küsimus Euroopa Liidu tulevasest arengust – kas Euroopa Liit on
võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujuneb sellest uus
föderaalriik. Ehk teisisõnu küsimus on Eesti ja teiste liikmesriikide
suveräänsuses.
Eesti
suurerakonnad on selgelt väljendanud poolehoidu föderaalriigile, kelle suurimaks vaenlaseks on rahvusriiklus, nagu ütles
von Rampui. Brüsselile delegeeritakse otsustusõigust üha enamates
valdkondades. Juba täna on Euroopa Liidu toimemehhanismid ebademokraatlikud,
ebaefektiivsed, ülereguleeritud, majanduslikku konkurentsivõimet pärssivad ja bürokraatiat
taastootvad. Föderaalriigile suundumine süvendab neid protsesse veelgi.
Euroopa
Liidu algidee oli ühendada riikide majanduslik jõud ja tagada rahu. Oleme seisukohal,
et Euroopa Liit on liikmesriikide ühise kasu ja ühiste eesmärkide saavutamise
vahend, mitte eesmärk iseenesest. Unitaarne föderaalriik, mis omab riikideülest
otsustusjõudu tekitaks juurde hulgaliselt uusi probleeme ja ka rahvastevahelisi
pingeid.
Keskne
juhtimine ja regulatsioonid on soovitavad vaid liikmesriikide ühistest huvidest
lähtuvate üleüldiste ja ühiste küsimuste lahendamiseks. Mitmekesine maailm tähendab rahvusriikide ja eripalgelisuse säilimist,
mitte sundühtlustamist ja rahvuste lahustamist. Just tugevad liikmesriigid
annavad Euroopa Liidule tugevuse ja jõu astuda vastu väljastpoolt tulenevatele
ohtudele ja väljakutsetele.
Meie
põhiseadus ütleb, et Eesti iseseisvus ja
sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Euroopa Liit peab olema ja jääma
suveräänsete riikide liiduks, mis garanteerib kõikide liikmete võrdsuse ja
suveräänsuse.
Järgmine
aasta on parlamendivalimiste aasta, mil peame ennast poliitmaastikul kehtestama.
Europarlamendi valimised on selle üheks avalöögiks. Positiivsed muutused on
vältimatud. Konservatiivsel Rahvaerakonnal on selleks olemas vajalikud aated,
ideaalid, visioon ja kindel tahe muuta Eesti paremaks. Me oleme valmis võtma
endale valitsemise vastutuse ja ma ei kahtle, et saame sellega ka suurepäraselt
hakkama.
Soovin
selleks meie erakonnale, nii meie europarlamendi kui tulevastele riigikogu
kandidaatidele ja meile kõigile tarkust, jõudu ja edu. Üheskoos suudame kõike!
0 kommentaari