Valimiste eel seatakse pseudoprobleemid tulipunkti

Teisipäev, juuni 08, 2010

Kuigi presidendivalimised toimuvad alles peale tuleva aasta Riigikogu valimisi, tundub kampaania seekord olevat alanud õige varakult. IRL, Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja rohelised algatasid presidendivalimiste seaduse muutmise, millega tahetakse muuta tänaseni seaduse tasandil sätestamata valijameeste valimise korda. Üks eelnõu algatajatest, Urmas Reinsalu IRL-st imestas, et määramatus, kus iga omavalitsus otsustas ise, kuidas valijamehi määrata, nii kaua püsinud on. Tema sõnul tagaks seadus suurema “õigusselguse”. „Valijameeste valimine toimuks ühes salajases hääletusvoorus. Sel, kel on volikogus rohkem kohti, saaks ikka rohkem valijamehi, kuid süsteem tagaks esindatuse ka opositsioonile.”

Paraku puudutatab seadus vaid üksikuid omavalitsusi. Üle ühe esindaja valijameeste kogus on vaid vähestel – Tallinnal kümme, Tartul ja Narval neli ning mõnel üle 10 000 elanikuga linnal-vallal kaks. Eelnõus on läbinähtav soov kärpida Kekerakonna mõju valijameeste kogus, kuid selle mitmesajaliikmelisest liikmeskonnast (Riigikogu liikmed + valijamehed) muutuks kokkuvõttes vaid mõni liige. Varasem kogemus aga näitab, et isegi sellest võib valimistulemuse muutmiseks piisata. Eriti oluline oleks see siis, kui peavad paika sahinad, mille kohaselt Tallinna linnapea ja Keskerakonna autoritaarne juht Edgar Savisaar piidleb maialt presidenditooli poole.

Kui reaalne tema võit aga oleks? Reformierakond toetab Ilvese jät¬kamist, sotsid kui Ilvese vana kodupartei samuti, ka IRL on vihjanud valmisolekust Ilvese taha koonduda. Viimati toetasid Ilvese vastaskandidaati Rahvaliit ja Keskerakond. Tänaseks on sellest leerist alles vaid Keskid ning vaevalt Savisaar ka Rahvaliidu riismete hääli kuigipalju koguks. Kindlasti mitte roheliste omi. Tõenäoliselt leitaks tema häälte lahjendamiseks mõni teine tõsiseltvõetav kandidaat, nii nagu I992. aasta presidendivalimistel toodi Arnold Rüütli võidu takistamiseks mängu Rein Taagepera. Pealegi omab Savisaar peamist toetust mitte eestlaste, vaid valdavalt venelaste seas. Seega tõenäosus, et Edgar presidendiks saaks on üsnagi olematu ja hüpoteetiline ning seadusemuudatus iseenesest üsnagi ebaoluline.

Presidendivalimistega tegelemine täna ja sellel tasemel on ilmselgelt mõeldud vaid tõsisematelt teemadelt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks ning Riigikogu valimiskampaania sissejuhatuseks. Näitamaks, et “meie lahendame probleeme, meie oleme tegijad”. Kui tahetaks tõesti presidendivalimistega sisuliselt tegeleda, peaks keskenduma hoopiski teistele küsimustele, mitte tõstatama pseudoprobleeme. Esimese sammuna tuleb muuta president rahva poolt valitavaks, nii nagu ta 90-ndate alguses oli ja nagu juba aastaid lubatud on. Võeti ju vaid Lennart Meri võidu kindlustamiseks rahvalt õigus presidenti valida, ometi tegi just seesama kübaratrikk hiljem Arnold Rüütli uuesti presidendiks. Meri lubas ka ise teha kõik, et president rahva poolt valitavaks muuta, kuid lubaduseks see jäigi. Rahvale tuleks anda ka presidendikandidaatide ülesseseadmise õigus – tuleb vaid vastav kord ja protseduur sätestada.

Nagu me teame, ei ole Riigikogu pea kahekümne aasta jooksul mitte kordagi olnud suuteline presidenti valima. Valijameeste koguga kaasneb aga märksa suurem problem kui käesoleva seaduseelnõu esitajad julgevad tunnistada ning millest võimulolijad eelistavad hoopistükki vaikida. Tegemist on asjaoluga, mis muudab Eesti Vabariigi presidendi valimised valimiskogus tegelikult farsiks ning seab terve presidendiinstitutsiooni ja selle legitiimsusegi kahtluse alla.

Probleem on selles, et Eestis on kohalike omavalistusete valimistel antud valimisõigus ka mittekodanikele. Lätis sellist praktikat ei tunnistata. Selle vilju maitseme tänagi, selle tulemusena võimutseb Tallinnas Keskerakond, kes vastavalt suvale tõstab maamaksu, kehtestab müügi- ja paadimakse, laiendab tasulise parkimise alasid, paneb pealinna kultuuri ja haridusala (k.a. integratsiooni) abilinnapeaks vastava hariduseta, alles Eesti kodakondsuse omandanud isiku, kes on tuntuks saanud Eesti-vaenuliku vene õõnestusorganisatsiooni esindajana, jne. Seda kõike võimaldavad võõrriikide kodanike häältega linnavolikogust suure osa haaranud muumeelne ja muukeelne kontingent. Mis puutub see presidendivalimistesse, küsite?

Kõige otsesemalt. Nimelt valivad sellise praktika tõttu Eesti Vabariigi presidenti ka välisriikide kodanike poolt valitud esindajad. Valijamehed pole enam vaid Eesti kodanike valitud ning sisuliselt võib öelda, et Eesti president on osaliselt Kremli alamate ehk Vene Föderatsiooni kodanike poolt paika pandud. See on aga probleem, millest käesoleva eelnõu esitanud IRL, Reform, Sotsid ja Rohelised rääkidagi ei söenda, ammugi siis eelnõu esitamisest, millega teha president kodanike poolt otsevalitavaks, lahendades sellega elegantselt kogu eelpooltoodud probleemipuntra. Lihtsam on ju tegeleda näiliselt edumeelse tühja-tähjaga ning saabuvate Riigikogu valimiste jaoks lihtsameelsete häälte püüdmisega.


Avaldatud Delfis 09.06.I0 pealkirja all: Pseudoprobleemidega valimisootus

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/henn-polluaas-pseudoprobleemidega-valimisootus.d?id=31533695

You Might Also Like

1 kommentaari

  1. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...