Minult on juba mitu korda küsitud, kas ja kui, siis mida ma jätsin riigikogu esimehe ametiposti üle võtnud Jüri Ratasele, nagu hea tava kuulukse. Jah jätsin küll. Erinevalt mulle minu eelkäija Eiki Nestori poolt jäetud labasest solvangust, jätsin ma uuele Riigikogu esimehele Jüri Ratase kirjutuslauale parima kingi üldse - raamatu.

 

Kuna uus valitsus on taas tõstatanud meile kahjuliku, mittevajaliku, loovutusliku ja põhiseadusevastase piirilepingu sõlmimise küsimuse, siis jätsin talla oma 2010. aastal avaldatud raamatu "Eesti-Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine?". See raamat on täna täpselt sama aktuaalne kui toona. Pühenduseks kirjutasin: „Hea Jüri! Ära anna Eestit ära!“

 

See teema on äärmiselt oluline ka laiemas kontekstis, sest KERE valitsus on alustanud rünnakut pea kõige vastu, mis seotud on meie rahvusliku ja riikliku suveräänsuse ja iseolemisega: puutumatu ja jagamatu territooriumi, iseseisva otsustusõiguse (välisministri kinnitusel peab Eesti poliitika EL suunal olema aktiivne JAH-poliitika, ehk siis alati kõiges ja kõigega nõus olema ja peaministri sõnul olevatki see suveräänsus kõige suuremal määral) jne. Paraku minnakse EL soovidest lipitsevalt veelgi kaugemale, nagu näiteks lubades kõikidel, kellele on keeldutud andmast Eesti viisat, sh. pikaajalist viisat, vaidlustada see kohtus, mis loomulikult käib, nagu me oleme näinud, meie maksumaksja rahade eest.

 

Peale Ratase spiikriks valimist kinkisid sotsid talle EL lipu. Teda õnnitledes ütlesin, et hoia enda südames ikka ja alati vaid Eesti lippu. Ta lubas seda teha. Esimese sammuna aga, kuid koalitsiooni sihtide loogilise jätkuna, teatas vastne spiiker Ratas, et kavatseb Toompea Valgest saalist välja visata Eesti lipud, mis mina olin sinna tagasi lasknud tuua peale seda, kui reformierakondlase Mikseri ettepanekul sotsist spiikeri Nestori ajal Eesti lipud korra juba ära viidi.

 

Kas või olla veel midagi küünilisemat ja häbiväärsemat kui Eesti sini-must-valgete rahvuslippude väljaviskamine Riigikogu pidulikust tseremoniaalsaalist, kus nad on taasiseseisvumise algusest peale olnud? Kellele praegu võimul olev korruptsioonikoalitsiooni seltsimehed ikka lojaalsed on? Peale selliseid avanguid on kahjuks raske uskuda, et Eesti Vabariigile, eesti rahvale ja meie põhiseadusele ning et meie sinimustvalge lipp neil südames oleks.

 

Õige küll, ühe asja jätsin Jürile sahtlisse veel - Riigikogu liikme eetikakoodeksi.

Hea Jüri, ära anna Eestit ära!