Vasakvalitsus käivitab uusvenestamisprogrammi
laupäev, august 18, 2018
SA Innove on teatanud, et nad töötavad koostöös Haridusministeeriumiga
välja riiklikku programmi ametlikuks üleminekuks nn kahesuunalisele keelekümblusele
Eesti üldhariduskoolides. Esimesed koolid lähevad omal soovil kahepoolsele
keelekümblusmudelise juba 2019. aastal, järgmised 2020 aasta septembrist.
Kahepoolne keelekümblus tähendab, et pool ajast toimub
õppetöö eesti keeles, pool ajast aga vene keeles, ehk siis teisisõnu -
koolidesse viiakse sisse ametlik kakskeelsus. Tuleb välja, et integratsioon ei
tähenda enam muukeelsetele eesti keele õpetamist ja nende lõimimist Eesti
keele- ja kultuuriruumi, vaid hoopiski eesti laste uusvenestamise programmi
käivitamist, mille käigus on meie lapsed sunnitud hakkama omandama haridust
vene keeles. See on enam kui absurdne. Nii hulluks ei läinud olukord isegi sügaval
okupatsiooni ja venestamisajal, mil eestikeelsetes koolides antav haridus,
kaasa arvatud kõrgharidus, oli puhtalt eestikeelne.
Lõimumine viisil, nagu seda on tehtud
viimased 25 aastat, ei tööta. Vene keele kasutusruum on Eestis üha kasvanud.
Seda ilmselt nii tahtlikult ebaõnnestunud integratsiooniprotsessi, mida on
tehtud vaid loosungite tasemel, kui saabunud kümnete tuhandete sisserändajate ja
võõrtööliste tõttu, peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Samuti aastaid
kestnud, lausa kuritegeliku tahtmatuse tõttu minna üle riigikeelsele
kooliharidusele, nagu see on teistes riikides.
Kuigi
keeleoskajateks loetakse meil väga elementaarse tasemega isikuid, oli
2000/2001. aasta rahvaloenduse järgi eesti keele oskuse määr muukeelse
elanikkonna seas vaid 38%, 2011. aasta rahvaloenduse järgi aga 44%.
Siinkirjutajal pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja
oleks nii madal, isegi Lätis on vastav näitaja kõrgem. Slaavi riikidest pärit uusisserändajad panevad oma lapsed
reeglina venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse ning eesti keele
kasutajate arv langeb jätkuva trendina.
Näiteks Ida-Virumaal on eesti emakeelega inimeste osakaal
langenud 18 protsendilt 16 protsendini ja Lasnamäel 33 protsendilt 26
protsendini.
Keeleinspektsioon kontrollis 2014.
aastal 725 arsti, meditsiiniõe ja hooldustöötaja eesti keele oskust ning leidis,
et 519 neist ei osanud keelt piisavalt. See on täiesti
katastroofiline olukord, millele valitsus aga vilistab. Kas lahendusena
nähaksegi mitte muukeelsetele eesti keele õpetamist, vaid eesti laste õppimist
vene keeles? Kas eesti keelega varsti üldse arsti juurde, poodi või kuskile
mujale asja on? Aastast 2017, peale võõrtööjõule uste avamist, on uue
tendentsina ja üha kasvavalt lisandunud kümneid ja kümneid kaebusi ka
ingliskeelse teenindamise kohta, kusjuures tihtipeale ei oska teenindaja õieti
inglise keeltki. Eestis ei saa eesti
keelega enam paljudes kohtades hakkama.
Kõik see räägib teravalt eestikeelse
õppe kohese sisseviimise vajaduse poolt juba lasteaiatasemel, koolidest
rääkimata, seda enam, et senine eesti keelele üleminek koolides on toonud kaasa
positiivseid tagajärgi. Kahepoolne keelekümblusmudel, ehk sisuline kakskeelsus,
vähendab aga venelaste seas eesti keele õppimise ja kasutamise motivatsiooni,
sunnib eestlasi veelgi rohkem kasutama vene keelt ja aitab seeläbi kaasa teatud
piirkondade jätkuvale venestumisele. Kas me seda tahamegi?
Seda kummastavam on kuulda Eesti 200 ettepanekuid
üleüldise kahepoolse keelekümblusmudeli toetuseks, millele sisseviimisele
töötavad innukalt kaasa nii Mailis Repsi juhitav Haridusministeerium kui haridusprogrammide
elluviija SA Innove. Keskerakondliku taustaga, peamiselt vene valijaid esindav
minister peaks endale teadvustama, et sellega astub ta otsesesse vastuollu
Eesti Põhiseadusega. Samuti SA Innove, kes on ennegi silma paistnud kaheldavate
ja skandaalsete ettepanekutega. Aga ka Keskerakonna valitsuspartnerid sotsid ja
Isamaa, kelle heakskiidul seda ilmselgelt tehakse.
Eesti keelel on Eesti Vabariigis ametliku riigikeele
staatus. Nii oli, on ja peab ka jääma. Kakskeelsuse sisseviimine Eesti
haridussüsteemi ja eesti laste panemine vene keeles õppima, näiliselt õilsa
keelekümbluse sildi all, on sellest möödahiilimine, põhiseaduse vastane ja
lubamatu. Kes ja kus on andnud selleks mandaadi? Väited, et koolid seda
soovivad, ei maksa. Pealegi, kes on need koolid? Kas need, kes ei ole seni
tahtnud üle minna eestikeelsele õppele ning on taotlenud selles suhtes
erandeid? Või multikultiglobalistidest direktorid, kellele eesti keele, rahvuse
ja meie rahvusliku identiteedi jätkumine on sügavalt ükskõik? Rahvas kindlasti mingit
uusvenestamist ei soovi.
Eesti riigi ülesanne ja kohustus on tagada eesti
keele, rahvuse ja kultuuri säilimine. See on põhiseaduslik imperatiiv ja ka
meie haridussüsteemi otsene kohustus. Selle põhimõtte eiramine ning eesti keele
positsiooni nõrgestavate ettepanekute tegemine ja nende rakendamise eesmärgid
saavad arusaadavaks Eesti välisluureameti juhi sõnade taustal Kremli
mõjuagentidest ja kasulikest idiootidest. On need ju imbunud sisse pea
kõikidesse struktuuridesse, kaasa arvatud riigijuhtimisse. Varjatud
kakskeelsuse sisseviimine, vene keelele sisuliselt teise riigikeele staatuse
andmine ja eesti laste venestamise katsed tuleb lõpetada juba eos.
Avaldatud:
Eesti Päevaleht 13.08.2018, http://epl.delfi.ee/news/arvamus/henn-polluaas-kas-eesti-keelega-varsti-uldse-arsti-juurde-poodi-voi-mujale-asja-on-vasakvalitsus-kaivitab-hiiliva-sundvenestusprogrammi?id=83313619
0 kommentaari