Immigrantide vastuvõtmine tähendab maksutõuse
esmaspäev, juuni 01, 2015
Euroopa demograafiline kaart näitab,
et Euroopa ei suuda üle elada jätkuva illegaalseimmigratsiooni tagajärgi,
ükskõik kui positiivses võtmes seda ei kajastataks. Demograafiline kriis,
peamiselt islamimaadest hoogustuv massiline sisseränne ja
immigrantide suur sündimus võib Euroopa põliselanikud muuta
vähemuseks juba mõnekümne aasta jooksul.
Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal ca 30%, edasine
eestlaste osakaalu vähendamine ületaks rahvuse ja rahvusriikluse säilimise
mõttes kriitilise piiri. Kuid nagu näha, ei maksa see ELi silmis
midagi ja meie võimulolijad ei julge seda argumenti isegi kasutada. Meile
määratud kvoodid on suuremad kui Lätil, Leedul ja Soomel ning kümme korda
suuremad kui on Eesti osakaal ELi SKPs ja
rahvaarvus.
Maksutõus pagulaste toetuseks?
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadus sätestab pagulastele riigieelarvest makstavad toetused:
üürikulu umbes kolm
eurot ruutmeetri kohta kahe aasta vältel; munitsipaalkorteri remondikulu ca 120 eurot
ruutmeetri kohta; munitsipaalkorteri sisustamise kulu ca 1200 eurot
inimese kohta; eesti keele õppe kulu ca 1100 eurot kahe
aasta vältel; tõlketeenuse kulu ca 70
eurot kuus kahe aasta vältel. Taotluse alusel võib perioodi pikendada ja
toetust suurendada kuni 20 protsenti.
Kaitse saajal on õigus saada ka
riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja
tööturutoetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi, nagu Eesti elanikul. Ehk lisaks
kõigele töötuabiraha, haigekassa teenust, toimetulekutoetust, omavalitsuse pakutavaid
toetusi jne. Kõike kokku on raske arvestada, kuid räägime vähemalt 1000 eurost
kuus. Peale selle kulud tugiisikutele, kes aitavad teabeotsingutel, eluaseme
leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, haridus- ja kutseõppeteenuste
saamisel ning argipäevategevustes, nagu panga-, ostu- jm toimingutes.
Immigrantidel on õigus tuua
kvoodivabalt järele oma pereliikmeid. Soomest on näide, kuidas varjupaiga saanu
tõi riiki üle kolmekümne „lapse“. On olemas ka Euroopa Kohtu pretsedent, kus
muslimimehele anti õigus tuua järgi oma neli naist lastega. Tagasihoidliku
arvestuse järgi tuleb kvoote korrutada vähemalt neljaga. Seega saaksime 1064
immigrandi asemel hoopiski umbes 4200, mis teeb 42 000 kümne aastaga.
Hullumeelsus? Loomulikult, kuid kui Eesti ei keeldu pealesurutavast
massiimmigratsioonist, siis on see võimalik.
Makstes neljale tuhandele pagulasele
tuhat eurot kuus kahe aasta vältel, on summa 98,4 miljonit. Kolmekümnele
tuhandele 984 miljonit. ELi lubatud toetus on selle kõrval olematu, kattes vaid
mõne kuu kulud. Isegi kui maksaksime poole vähem, oleks summad 49,2 ja 492
miljonit.
Kas me oleme sellise abi andmiseks
võimelised? Kindlasti mitte, eriti fakti taustal, et veerand eesti rahvast elab
vaesuses, lapsed näevad nälga ja meie pensionid, lastetoetused ja palgad ei ole
kõnealuste toetustega võrreldavadki. See on ebamoraalne ja meie enda inimeste
suhtes kuritegelik. Milliseid makse kavatsetakse veel tõsta, et toetada
immigratsiooni?
Peatada immigratsioon!
Kui otsustusõigus
immigratsiooniküsimuses antakse Brüsselile, kasvavad arvud, nagu suurenevad ka
põgenikevood Vahemerel, kus EL tegeleb mitte illegaalse immigratsiooni
takistamise, vaid selle õhutamisega.
Mida rohkem EL pagulasi vastu võtab,
seda enam neid tuleb, kuigi nende abistamine lähteriikides oleks mitu korda
lihtsam ja efektiivsem. Ükskõik kui palju Euroopa neid vastu ei võtaks, see on
vaid tilk ookeanist. Illegaalne immigratsioon tuleb peatada ja tegelda tuleb
selle põhjustega, mitte tagajärgede ümberjagamisega.
Enamik immigrantidest ei integreeru
Euroopa kultuuri ega eluviisiga. Põhjus on keeleoskamatuses, religioonis,
erinevas arusaamises, kultuuritaustas ja madalas haridustasemes. Tänapäeval ei
ole kuigi palju töid, mida oleks neile võimalik pakkuda. Ajad, kui eesti pagulased tegid
kirve ja saega Rootsis metsatöid, on möödas. Nüüdisajal tehakse ka Eestis
metsatöid kallite ja keeruliste masinatega.
Meil kurdetakse, et Eesti inimeste
kvalifikatsioon on madal, haridus ja kutseõpe tuleb viia vastavusse tööturu
vajadustega ning kui me tahame olla konkurentsivõimeline ja arenevühiskond,
peame majanduse ümber struktureerima vähem
töökäsi vajavatele innovaatilistele aladele. Samas kavatsetakse sisse tuua
väheharitud ja kirjaoskamatut tööjõudu, mille tagajärjeks on veelgi vähem
lisandväärtust loov majandus, veelgi väiksemad palgad, süvenev töötus ja
vaesus.
Kui me ei suuda integreerida
aastakümneid siin elanud ja sündinud inimesi, kuidas suudame hakkama saada
sisserändega täiesti võõrast kultuuriruumist? Kui see on võimalik, siis miks ei
ole sellega Euroopas hakkama saadud? Prantsusmaal,
Inglismaal, Rootsis ja mujal on immigratsiooni negatiivse küljena kaasnenud
põletamised, rüüstamised, vägistamised ja islamiterrorism, mis on muutumas juba
igapäevaelu osaks. Praegu on Eesti seisukoht kvootide suhtes eitav, kuid kui
valitsusringkonnad nõustuvad "vabatahtliku" vastuvõtmisega, jõuab
kõik see ka siia.
Avaldatud Õhtulehes
31. mai 2015
http://www.ohtuleht.ee/679820/henn-polluaas-immigrantide-vastuvotmine-tahendab-maksutouse
1 kommentaari
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta