Delfi kuus küsimust Europarlamendi kandidaadile
kolmapäev, mai 07, 2014
Delfi: http://www.delfi.ee/kandidaadid/?candidate=144
Henn Põlluaas
Nr. 144
1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
1. Miks valija just teie poolt peaks hääletama?
Sest olen eurorealist ja vaatan nii
maailma kui Euroopa Liitu ilma roosade prillideta. EKRE on alternatiiv parem-
ja vasakliberaalsetele erakondadele ja neile, kes pooldavad rahvusriikide
Euroopat kuhu me astusime, mitte EL muutumist euroföderatsiooniks, kus
otsustusõigus koondub Brüsselisse. Esindan erakonda, kes on mitte ainult sõnades,
vaid ka sisult rahvuskonservatiivne ja seisab europarlamendis Eesti huvide eest. Olen kindel, et saaksin Europarlamendis hästi
hakkama - mul on selleks olemas kogemus avalikust sektorist kui ka vajalik kompetents.
2. Nimetage teema(d), millega Euroopa Parlamendis tegeleda kavatsete ja
põhjendage valikut.
Teemasid ja valdkondi, milles tegutsemist eelistaks, mis pakuks huvi ja milles oskaksin ka sõna kaasa öelda on mitmeid. Näiteks välis-, kaitse- ja julgeolekuküsimused, mis on eriti olulised tänase globaalpoliitilise olukorra taustal.
Uuendamist
vajavad EL demokraatliku toimimisega seotud küsimused. Eeskätt tuleks piirata
bürokraatiat ja Euroopa Nõukogule antud liialt suuri volitusi. Komissaride
valimine tuleks viia riikide tasandile või europarlamenti. Samaaegselt pean oluliseks europarlamendi ja selle
komisjonide rolli suurendamist ja liikmesriikide otsustusõiguse suurendamist.
Kuid loomulikult on kõige tähtsam tegeleda europarlamendis sellega,
milleks EL loodi – luua liikmesriikidele majanduslikku jõukust ja tagada rahu.
See oli ka põhjus, miks astusime EL-i. Suurem
rõhk peaks olema nn uute liikmesriikide majanduskeskkonna arendamisel, võrdse
elatustaseme ja heaolu loomisel kõikidele liikmesriikidele. Ma ei nõustu meie
tänaste valitsusjuhtide seisukohaga, et peale käesolevat EL eelarveperioodi
peab Eestist saama mitte toetuste saaja, vaid pealemaksev riik. See on võimalik
alles siis, kui meie heaolu on ühtlustunud kesk-Euroopa tasemega. See on oluline,
kui me räägime EL sisesest võrdsusest ja solidaarsusest, sest täna oleme paraku
eurotsooni üks vaesemaid riike. Rõhku tuleb panna ELi tõuke-, ühtekuuluvus- ja
regionaalarengufondide paremale kasutamisele ning majanduskasvu ja tööhõive
suurendamisele. Toetused peavad olema võrdsed, täna saavad näiteks Eesti
põllumehed 4-5 korda väiksemaid toetusi kui nn vanade liikmesriikide
põllumehed. Vajalik on öelda aktiivselt sõna kaasa EL eelarve ja strateegia
koostamisel.
3. Mis on need teemad või valdkonnad, millega Euroopa Liit praegu küll
tegeleb, aga teie hinnangul ei peaks tegelema?
Olen seisukohal, et keskne juhtimine ja
regulatsioonid on soovitavad vaid liikmesriikide ühistest huvidest lähtuvate
üleüldiste ja ühiste küsimuste lahendamiseks. Toetan Suur-Britannia nägemust
lõdvemast liidust. Kui me
soovime luua vaba ja konkurentsivõimelist majandust, siis tuleb jätta
liikmesriikidele võimalikult suured vabadused. Ma ei poolda maksude ja
seadusandluse ühtlustamist, sest tegemist on hoobadega, millega igal riigil on
võimalik suunata oma majanduse ja ühiskonna arengut. Pealegi ei ole ühe vitsaga
löömine kunagi ennast õigustanud. Euroopa on liiga eripalgeline, et unifitseeritud
lahendused saaks kasulikud olla. Oleme niigi loovutanud otsustusõigust märksa
enamates valdkondades, kui see meile kasulik on. Maksude ühtlustamise asemel
näeksin hea meelega hoopis palga- ja pensionitasemete ühtlustumist Euroopa
Liidus.
Üle
tuleb vaadata kõik ettevõtlust ja arengut pärssivad mõttetud regulatsioonid ja
euronormid, sest lähtuma peab mitte bürokraatiast vaid tervest mõistusest.
Siinjuures tuleb arvestada ka rahvusriikide eripärasid. Nendega
mittearvestamine ja sundühtlustamine tekitab mõttetuid kulusid, lisatööd,
bürokraatiat ja uusi probleeme. EL
ei peaks tegelema teemadega, mis ei ole majanduse, üldsuse, loodushoiu ega
arengu huvides olulised ega anna selgelt positiivseid tagajärgi.
4. Kas oleksite Euroopa Parlamendi liikmena toetanud
ettepanekut
külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind
kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti
elanike jaoks elektri hinda?
külmutada ajutiselt CO2 kvootide enampakkumised, et kvoodi hind
kasvaks? Kuidas hääletaksite siis, kui säärane plaan kergitaks Eesti
elanike jaoks elektri hinda?
Elektrihind Eestis on võrreldes elatustasemega niigi ebaproportsionaalselt
kõrge. Mina kvootide hinna tõstmist ei toeta. Loomulikult on CO2 emissiooni
vähendamine oluline, kuid ainuüksi Hiina, USA, Venemaa ja India, kes ei ole
sellega liitunud, heited on pea kümnekordsed EL-ga võrreldes ja kasvavad
jätkuvalt. CO2
heitmekoguste kauplemise süsteemiga saastetaset maailmas ei vähenda. Praeguse
komisjoni esitatud energia- ja kliimapoliitika ning CO2 kvootide hinna tõstmine
põhjustab hoopis hindade tõusu, Euroopa majanduspiirkonna konkurentsivõime
langust, aeglustab majanduskasvu ja tekitab tööpuudust. EL heitmepoliitika
suurendab ka sotsiaalset ebaõiglust, sest kõrgemad energiahinnad riivavad enim
just väikesepalgalisi inimesi. Seda ei saa lubada.
Pole lootustki, et EL suudaks kliimasoojenemist (mille üle vaieldakse
tänaseni) üksi peatada. CO2 kvootidega
kauplemine ei täida oma eesmärki. EL peab olema paindlikum ja lubama kohalike
ressursside kasutamist (turvas, põlevkivi jne) senisest efektiivsemalt. Heitmeid on võimalik vähendada
panustades näiteks impordi vähendamisele Hiinast, energiasäästu,
tuumaenergeetikasse, mis on odavam ja puhtam jne. Euroopa riigid peavad oma
konkurentsivõime säästmiseks hoidma energia- ja tootmishinnad mõistlikud. EL
tööstustehnoloogia on kõrgeltarenenud ja saastetase on teiste regioonidega
võrreldes väike. EL peab keskenduma olulisele ja jätma heitmete vähendamise
viisid liikmesriikide endi otsustada.
5. Olukord Ukrainas on näidanud, et Euroopa Liit ei suuda Venemaa
suhtes mõjusaid sanktsioone rakendada. Kuidas peaks Euroopa Liit
Venemaa suunal tegutsema?
EL on näidanud ennast seoses Ukraina kriisiga hambutuna. Jutt „tõsisest murest“ olukorra üle ei veena kedagi, ammugi Kremlit, kes mõistab ainult sama keelt, milles nad ise räägivad. EL peab koheselt kehtestama reaalsed ja toimivad sanktsioonid, mitte selliseid, mis Kremlit vaid naerma ajavad. Kuulutama Venemaa kaupadele, eeskätt energiakandjatele kaubandusembargo, sest lõviosa Kremli eelarvetuludest tuleb just nafta ja gaasi müügist, peatama South Streami ja muud koostööprojektid. Kõigilt EL riikidelt tuleb nõuda täit solidaarsust iga liikmesriigi rahvusliku julgeoleku tagamisel – pean silmas näiteks meie julgeolekut ohustavat Prantsusmaa Mistralite tehingut Venemaaga.
Karmide sanktsioonide
seadmine ei ole kerge – need riivavad majanduslikult rohkem või vähem ka kõiki
EL riike ja siin löövad välja eri maade erinevad huvid, kuid vaid see paneks
Venemaale ehk aru pähe. EL peab saavutama energiasõltumatuse Venemaast. See on
väga oluline EL ühtsuse ja edasise julgeoleku mõttes.
6. Palun ennustage, kuidas jagunevad erakondade kandidaadid ning
üksikkandidaadid Eesti kuue koha vahel Euroopa Parlamendis.
Ennustamine on tänamatu töö, kuid arvan, et Toompea neli erakonda ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saavad kuuest kohast tõenäoliselt igaüks ühe. Ülejääva ühe saadikukoha saatust on täna raske prognoosida.
0 kommentaari