Päris paljud on mulle öelnud, et ma võiksin olla järgmine president

laupäev, november 21, 2020

 

Henn Põlluaas: „Päris paljud on mulle öelnud, et ma võiksin olla järgmine president.“

Rainer Kerge

Õhtuleht 14.11.2020

 

„See oleks ju väga hea, kui ma oleks järgmine president – saaks kampaania ja valimised vahele jätta –, aga nii lihtsalt see ei käi,“ muigab Henn Põlluaas sel nädalal tähelepanu äratanud uudise üle, et just temast võiks saada Eesti järgmine riigipea. Mõte presidendiametist pole praegusele riigikogu esimehele Põlluaasale siiski võõras. Põgusalt on asja arutatud koduerakonnas EKREs ning ka pereringis. „Eks sedagi on olnud päris palju, et inimesed kirjutavad või võtavad nööbist kinni ja ütlevad, et teie võiksite olla järgmine president.“

 

Te olete EKRE juhtpoliitikutest kõige rahulikuma närviga mees.

Aitäh! See võib isegi tõele vastata, sest ma ei ärritu kergelt, ei võta mõtlematult sõna, püüan olla väljendites alati korrektne.

 

Mart Helme on enda kohta tunnistanud, et sütib kiiresti põlema ja põrutab kohe ära, ja teinekord viskab pärast vabandavalt käe pihku.

Inimestel on erinev temperament ja nii-ütelda keemispunkt. Mart tõepoolest ütleb teinekord mõne asja väga drastiliselt ja kiirelt välja, aga kui jätame väljenduslaadi kõrvale, siis sisult on ju Mart Helme väljaütlemised olnud õiged.

 

USA järgmist presidenti Bidenit hinnates usaldate te rohkem Helmeid, kes ei arva temast ja tema valimisest just päris hästi, nagu me hiljuti nende raadiosaatest kuulsime, või olete pigem sama meelt peaminister Jüri Ratasega, et tegemist on meie tubli liitlasega?

Kindlasti poleks mina nii reljeefselt väljendunud (kui Helmed oma raadiosaates) ja kindlasti on meil kõigil põhjust oodata ära valimiste lõpp. President selgub ju alles siis, kui kõik hääled on kokku loetud ja protestid lahendatud.

 

Biden presidendikandidaadina tundub teile pigem närakas või mitte?

Nagu ma ütlesin, mina selliseid väljendeid ei tarvita, aga kui maailmavaatelt on Biden ju tüüpiline liberaal ja Trump mitte. Mina olen konservatiivse maailmavaate esindaja ja sellest lähtuvad ka minu sümpaatiad. Kuid sõltumata sellest, kes on Ameerika president – tegemist on meile väga olulise liitlasriigiga, kellega peame hästi läbi saama. Siin tahaks rõhutada, et Donald Trumpi osas ei hoidnud meie oponendid – liberaalid – ja ka meedia ju püssirohtu kokku. Teda on tituleeritud küll natsiks, küll klouniks, küll lihtsalt hulluks ja lolliks ning huvitaval kombel siis ei leitud, et see võiks kahjustada meie suhteid Ameerikaga. Meie pole Bideni kohta midagi sellist välja öelnud, aga skandaal on taevani.

 

Ma Trumpi natsiks tituleerimist ei suuda praegu meenutada, aga klouniks nimetas teda viimati vist Marju Lauristin. Sõnade tähendusväljade üle võib muidugi vaidlema jäädagi, aga minu maitse järgi on närakas natuke kehvemini öeldud kui kloun.

Jaa, aga ma võin siin mälu värskendada. Kui meil oli riigikogu eelmise koosseisu väliskomisjoniga kohtumine Inglise parlamendi saadikutega, kuulutas Sven Mikser suure suuga, et Trump on nats. Inglise parlamendisaadikud olid täiesti jahmunud, näod kivinesid ja jutt viidi kähku mujale. Tegemist oli rahvusvahelise skandaaliga, aga erinevalt tänasest opositsioonist ja meediast ei tahtnud me sellest poliitilist profiiti saada, pigem püüdsime Eesti maine ja suhete hoidmiseks, et selline väga inetu väljaütlemine ei jõuaks laiale areenile.

 

Teid kuulates hakkab mulle üha enam tunduma, et te võiks tõesti tõsisemalt presidendiameti peale mõelda. Te meenutate mulle oma rahuliku ja sõnu otsiva kõnelaadiga kunagist presidenti ja praegust EKRE auesimeest Arnold Rüütlit.

Aitäh! Inimestele võib jääda mulje, et Arnold Rüütel on oma jutus väga ümmargune, aga tegelikult pole see nii – tema sõnu tasub tähelepanelikult kuulata. Eriti kitsamas ringis rääkides on ta jutt väga fokusseeritud ja täpne, väga kaasamõtlema kutsuv.

 

Rüütli tee just teie erakonna auesimeheks on muidugi pehmelt öeldes vastuoluline. Tegemist on tipp-karjäärikommunistiga, kellel on suured teened Eesti iseseisvumises, kes kirjutas presidendiametis alla Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga – ning nüüd on ta konservatiivide ja rahvuslaste partei auesimees. See näitab, et hea poliitik on hea poliitik igal ajal?

Tuleb vaadata märksa sügavamale. Kommuniste oli ju väga erinevaid. Oli halvemas mõttes karjäärikommuniste, keda ei huvitanud Eesti rahva saatus ega tulevik mitte üks raas, kes ajasidki taga ainult enda egoistlikku karjääri ja heaolu.

Arnold Rüütel pole seda iialgi teinud, ka ülemnõukogu presiidiumi esimehena seisis ta siiski täiesti vaieldamatult eesti keele, rahva ja kultuuri eest. Presidendina oli ta kõige paremas mõttes kogu rahva president – ei olnud mingit kallutatust ja poole valimist nagu tänase presidendi puhul näeme.

 

Riigikogu määrab tööle valitsuse. Riigikogu võib siis pidada valitsuse tööandjaks või isegi ülemuseks?

Kindlasti! Riigikogu on Eesti kõrgeim seadusandlik organ, riigikogu annab volitused valitsusele ja valitsusel on riigikogu ees aruandekohustus. Riigikogu roll ja osa on väga suur, kahjuks oleme olnud läbi aastate tunnistaks, kuidas riigikogu enda seadusandlik ja initsiatiivne külg jääb väiksemaks. Eks see sõltub muidugi ka võimul olevast koalitsioonist ja konkreetsesse riigikokku valitud rahvaesindajatest – kui aktiivset rolli nad tahavad võtta. Riigikogu liige või riigikogu tervikuna võib olla väga passiivne, aga võib olla ka ääretult aktiivne.

 

Räägime riigikogust kui valitsuse ülemusest. Miks te lasete ministril, kes on tulnud riigikogu ette aru andma, oma tööandja üle irvitada ja ilkuda?

Mida külvad, seda lõikad. Infotunnis ministritele esitatavad küsimused on ju sageli ilkumised ministrite ja valitsuse töö aadressil. Kui sa suhtud ministrisse pahatahtlikult ja halvustavalt, siis pole ju oodata suurt austust ka sinu vastu.

 

Ma lugesin stenogrammi Martin Helme esmaspäevasest esinemisest riigikogu ees – te muigate! – ja leebelt öeldes minister laias. Kas sel hetkel, kui teie erakonnakaaslasest minister ülbitseb riigikoguga, olete te pigem EKRE poliitik või ikkagi riigikogu esimees?

Kindlasti riigikogu esimees.

 

Miks te teda korrale ei kutsu?

Ma olen kutsunud ministreid korrale. Olen kutsunud ka riigikogu liikmeid korrale, aga siis on alati tõstnud opositsioon üles tohutu kära, kuidas esimees suukorvistab riigikogu. Samas on istungi juhatajal ees meie töö- ja kodukorra seadus, kus on protseduurid minutilise täpsusega kirjas ja sellest ma olengi lähtunud.

Tõepoolest võib riigikogu liige küsida ükskõik, mida, sõnu ma talle suhu panna ei saa, ja täpselt samamoodi vastab minister vastavalt enda äranägemisele.

Kui me aga räägime esmaspäevasest umbusaldusest, siis noh, andke andeks, opositsioon on muutnud ühe kõige tõsisema parlamendi töövahendi täielikuks tsirkuseks ja palaganiks. Enam ei ole vahet ühel või teisel umbusaldusel, keegi ei mäletagi enam varsti, kellele millal ja mis põhjusel on umbusaldust avaldatud. Nüüd tuli lauale umbusaldus Martin Helmele, mis oli algselt mõeldud Mart Helemele. Muudeti ära ainult nimi – Mardi nimele kirjutati kaks tähte juurde – Mart-in – ja kõik! Osad süüdistused ei puudutanudki üldse Martinit. Saalis loeti maha Mardi umbusalduseks ette valmistatud küsimusi, mis läksid teemast täiesti mööda!

See on ju tsirkus, mida ei saa tõsiselt võtta ja mul on väga kahju, et tegelikult kahjustatakse nii riigikogu tõsiseltvõetavust ja üleüldse kogu siinset tööprotsessi. Opositsioon ei suuda absoluutselt oma emotsioone ja viha ja vaenu valitsuse vastu talitseda ning rapsib oma võimuhimus lihtsalt totralt ja tühja. See on tegelikult häbiväärne, aga eks sellega opositsioon näitab oma tegelikku palet ja tühisust.

 

Mulle kodanikuna ikkagi meeldiks, et olukorras, kus minister meelega ei kuula küsimusi ja laiab, lööb riigikogu esimees korra majja: „Härra minister, kui te küsimusest aru saite, palun vastake!“

Aga kui küsija täiesti tahtlikult laiab, laimab, valetab, demagoogitseb, siis minu meelest ei ole põhjust oodata, et minister sellele kuidagi pikemalt, põhjalikult ja ilusti vastab. Ma arvan, et sellistele rünnakutele piisabki vastuseks ainult mõnest sõna või lausest, sest me teame ju, et seal taga pole midagi sisulist, vaid ühe võimult tõugatud kildkonna meeleheitlik soov lüüa kiilu valitsusse – et saada ise tagasi võimule ja toiduahelate juurde.

 

Mõni reformar tuleb vähemalt kord kuus teie jutule: „Kuulge, teeme nüüd ise koalitsiooni, viskame Isamaa ja Keskerakonna üle parda?“

Eks nad käivad meie kõikide ukse taga kriipimas, aga seda ei tehta kui läbirääkimiste või diskussiooni alustamist võrdsete partnerite vahel. Ka nendest jutuajamistest kumab alati läbi arrogants: meie oleme paremad kui teie, me oleme targemad kui teie, meil on alati õigus. Loomulikult pole sellise võimaliku partneriga mitte millestki rääkida.

 

Reformierakond pole teiega tõsiselt läbirääkimiste alustamiseks veel piisavalt alandlik?

Ma ei räägi alandlikkusest, ma räägin normaalsest suhtlemisest ja ülbusest. Opositsioonis oldud aastad pole Reformierakonda veel jalgadega maa peale tagasi toonud. Nad kujutavad ikkagi ette, et nemad on eebenipuust kõrges tornis ja saavad kõikidele teistele ülevalt alla vaadata. Kui me vaatame nende eelnevaid koalitsioone, siis tegelikult pole ühtegi partnerit, kellele nad poleks varem või hiljem nuga selga löönud. Nad on ise ennast nurka mänginud.

 

Ülbust on ette heidetud ka EKRE-le.

Ma ei usu, et meie oleme ülbed. EKRE-l on täiesti selge maailmavaade, selged sihid ja me ütleme need keerutamata ja julgelt otse välja. Kui nüüd seda peab keegi ülbuseks, siis mina ütleks, et see on tegelikult ausus.

 

Julgetest ja otse väljaütlemistest rääkides – kas teie kuulate TRE raadio saadet „Räägime asjast“ pigem kui meelelahutuslikku loba või saate sealt kinnitust partei põhiliinidele?

Partei põhiliinid on meil selged ja üheskoos välja töötatud, ammu paigas. Aga eks neid saateid on põnev kuulata, sest kõikidel neil teemadel me kogu aeg omavahel ei räägi ja sellest saatest kuuleb teinekord päris huvitavat infot. Nii Mardil kui ka Martinil on ju väga lai silmaring. Ma võtan Martini ees siiralt mütsi maha: ta on väga intelligentne ja väga-väga töökas. Riigikogu praeguses koosseisus pole väga palju neid, kelle võiks saata kõnetooli rääkima ükskõik millisel teemal. Martin võib täiesti vabalt – kui nüüd sellist triviaalset väljendit kasutada – puusalt lasta ja märki tabada.

 

TRE raadio viimase saate peale, kus tõepoolest polnud lauset „Mina, Mart Helme, ütlen, et Biden on närakas“, aga kust võis selle mõtte välja lugeda, ärritus peaminister Jüri Ratas enda kohta kaunis kõvasti. Ei mäletagi, millal ta Eesti erinevate gruppide kohta käinud väljaütlemiste peale oleks niivõrd tõsiselt turri läinud. Kas Jüri Ratas näeb oma edasist karjääri pigem rahvusvahelises poliitikas ja organisatsioonides ning ei taha seetõttu võimalike toetajatega suhteid ära rikkuda?

Ma tõesti ei tea, ma pole kunagi vestelnud Jüriga teemal, kas ta soovib minna laia maailma poliitikat tegema. Selge on aga see, et väikese riigina peame me kõikide liitlaste ja potentsiaalsete liitlaste hästi läbi saama, nii et selles suhtes on tema käitumine arusaadav.

 

Kas te olete koalitsiooni liikmena pidanud hääletades minema vastuollu südametunnistusega?

Suured vaidlused käivad meil ära fraktsioonis ja seal selgub, kas kellelgi on mõnel teemal teistest erinev arusaam. Tõepoolest olen ka mina jäänud eriarvamusele ja siis me oleme kokku leppinud, kas ma sel korral hääletan ikkagi teistega, või lastakse hääletus vabaks, või ma lihtsalt jätan hääletamata. Üldiselt on neid juhtumeid aga väga harva, sest EKRE on maailmavaateline erakond – erinevalt teistest –, me oleme enamikes asjades ühel meelel.

 

Aasta tagasi lõite isamaalase ja ohvitserina selja tõesti sirgu ning jätsite hääletamata, kui NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks valiti Oudekki Loone. Mis teie motiiv nii käituda oligi?

Motiiv oligi minu erinev arusaam Loone arusaamadest.

 

Oudekki Loone pole vist siiamaani suutnud vastata küsimusele, millise riigi väed annekteerisid Krimmi ja alustasid sõda Donbassis. Kui sooviti teada, mida liikmesriigid näevad järgmise kümne aasta jooksul kõige tõsisema ohuna NATO-le, olla Loonel jätnud esimesest mustandist Venemaa päris välja.

Just nimelt need olidki argumendid, miks ma ei saanud tema poolt hääletada.

 

Kasutades Andrus Kivirähki kirjanikusule abi, siis: teile võib kindel olla, teie ei jookse esimesel võimalusel joonelt punaste poole üle?

Mitte mingil juhul! Minu mõlemad vanaisad võitlesid Vabadussõjas. Minu vanavanaisa oli Vabadussõja ajal Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene juht. Minu vanatädi mees oli Vabadussõjas võidelnud ja hilisem vabadussõjalaste presidendikandidaat kindral Andres Larka. Minu isa oli soomepoiss, kes tuli 1944. aasta augustis tagasi Eesti eest võitlema. Minu emapoolne vanaisa oli kirikuõpetaja, kelle kommunistid pärast väga hirmsat piinamist maha lasid. Mismoodi ma saaksin üle joosta? See ei tule kõne allagi!

Pealekauba olen ma ju Venemaal kuulutatud persona non grataks.

 

Küllap te olete selle üle väga uhke!

Olengi! Kui me käisime väliskomisjoniga Ameerikas visiidil, tuli see kohtumisel kongresmenidega kuidagi jutuks ja ka nemad ütlesid, et võite olla uhke – olete heas seltskonnas.

 

Heas seltskonnas saab sageli palju nalja. Vabandust, mis riistapuu see oli, mida te toonasele maaeluministrile Mart Järvikule lutikate ehk pealtkuulamisseadmete otsimiseks laenasite?

Kui maaeluministeeriumist lekkisid materjalid ajakirjandusse – ka omavahelised vestlused! –, tekkis ministril täiesti õigustatud küsimus, kuidas see on võimalik.

Mulle lõi kunagi internetis ette nii-ütelda lutikadetektori pakkumise…

 

Amazonis oli toode lutikadetektor, vali: kas must või punane?

Umbes nii. Ma vaatasin, et ahah, väga huvitav, ja ostsin ära, see ei maksnud eriti midagi –paar-kolmkümmend eurot. Mart Järvik oli kuulnud, et mul on selline aparaat olemas ja ma laenasingi talle.

 

Riigikogu esimehe töökabineti olete selle seadmega üle käinud?

Kui riigikogu esimeest peaks pealt kuulatama, oleks see väga-väga suur skandaal.

Mart Järviku kabinetis andis aga see seade signaali ja mul on väga kahju, et ta seda laepaneeli lahti ei võtnud, kust signaal tuli ega koheselt asjast kapole teatanud. Selle asemel saatis Järvik kirja siseministrile, mis jäi vist nädalavahetuse tõttu kahjuks kahe silma vahele ja kui lõpuks kontrollima mindi, siis seda seadet seal enam ei olnud. Oli mingi seade, mille kohta öeldi, et on wifi jagaja, aga paraku wifi jagaja peale need detektorid ei reageeri.

 

Süvariik käis vahepeal ja vahetas aparaadid ringi?

Ma ei tea, kas see oli süvariik või mõni poliitiline oponent sealtsamast ministeeriumist, aga erinev info ja omavahelised jutuajamised lekkisid – no see on ikkagi väga tõsine värk. See oleks umbes sama tõsine asi, kui te lähete koju ja avastate, et Eesti Ekspress kirjutab juba praegusest meie vestlusest.

 

EKRE ikka natuke meenutab bolševikke, kes nägid ka kogu aeg kõikjal vaenlasi.

Sugugi mitte! Kusjuures bolševikud olid ju sotsiaaldemokraadid.

 

Oi te olete osav! Kuulge, räägime lähitulevikust. Aasta 2021 tuleb koalitsioonile keeruline: rahvahääletus, presidendivalimised ja kohalike omavalitsuste valimine. Kolm kohta, kuhu on lahkhelid sisse kirjutatud. Hakkame rahvahääletusest pihta. Oletame, et see toimub ja oletame, et rahvas ütleb: sõltumata soost võivad kaks inimest omavahel abielluda. Mis siis saab?

Selles küsimuses koalitsioonis lahkarvamusi ei ole, see on ka koalitsioonileppes, et me kõik toetame referendumi läbiviimist ja loodame positiivset tulemust – et rahvas ütleb jah abielule. Abielu ongi ju mehe ja naise vaheline liit – nii on ta ka meie perekonnaseaduses sätestatud ja läbi referendumi saab see endale ka põhiseadusliku kaitse.

 

Aga kui rahvas ütleb, et abielluda võivad ka samasoolised inimesed?

No siis on rahvas rääkinud ja rahva tahe on ülimuslik. Meie erakonna programmiline ja aateline seisukoht ongi otsedemokraatia süvendamine ja rahvale otsustusõiguse andmine. Me austame rahva tahet ja seda tuleb järgida. Kui peaks minema nii, et rahvas ütleb abielule „Ei!“, siis nii ongi, rahva seisukoht on siduv, sellega tuleb arvestada. Aga ma ei usu, et see „Ei!“ sealt tuleb, sest kõikide küsitluste järgi rahvas ikkagi toetab abielu. Ükskõik kui vägeva ja suure kampaania ning ajupesu vastaspool käivitab, ma arvan, et meie inimestel on ikkagi nii palju tervet mõistust ja talupoja tarkust, et nad ei lase ennast eksitada.

 

Te käsitlete praegu rääkides mõistet abielu ainult tähenduses ühe mehe ja ühe naise liit?

Aga nii see ju ongi. Abieluvastase kampaania korraldajad püüavad nn sooneutraalsest abielust ja abieluvõrdsusest rääkides abielu mõistet hägustada. Eesmärgiks on sugude vahelise erinevuse ja rollide lammutamine, justkui ei oleks enam meest ega naist, ei isa ega ema ja samasooliste abielu seadustamine ei muudaks abielu mõistet ega sisu. Mõistete ja reaalsuse ümberdefineerimine ning segaduse tekitamine on klassikaline kultuurimarksistlik demagoogia ja propagandavõte.

 

Kas Rail Balticu trass on maha märgitud?

Tundub küll.

 

See raudtee tuleb?

Aga seda ei oska me veel öelda. Kuna meie koalitsioonipartnerid toetavad Rail Balticut, ei tööta me vastu, kuid meie tingimus on saada Euroopa Liidult selle maksumusest kätte vähemalt 85 protsenti. Kui Eesti osa peaks minema suuremaks – summad, millest me räägime, on kosmilised –, peame sellest projektist loobuma.

 

Saaremaad maha müüma ei hakka, et raudteed ehitada?

Just! Ja meil pole ka tsaari kulda, mida maha müüa.

 

Kas kliima soojeneb?

Mulle tundub, et see on suuresti muutunud uskumise asjaks. Me võime leida justkui väga kaalukaid argumente ja fakte selle kasuks, et ta soojeneb – ja täpselt sama kaalukaid argumente ja fakte selle kohta, et ei soojene.

Kui me vaatame kliima dünaamikat läbi aegade, siis ongi ta ju kogu aeg soojenenud ja seejärel jälle jahtunud – sõltumata inimtegevusest. Nüüd, koroona ajal, ei avaldanud CO2 emissioon drastiline langus – lennuliiklus ja transport ju vähenes – kliima soojenemisele absoluutselt mitte mingisugust mõju. Eks see on mõttekoht, kus iga inimene peab ise tõeni jõudma.

 

Millal lõpeb Eesti metsades lageraie?

Lageraie ei lõpe ilmselt mitte kunagi, aga keskkonnaministeeriumil on selge kava vähendada metsaraie pindala.

Praegu on meil poole rohkem metsa kui ennesõjaaegses Eestis ning statistiliselt näeme, et juurdekasv on suurem kui raiemahud. Asi ei ole katastroofiline, aga loomulikult häirib silma, kui sa sõidad ja näed, et kuskil on jälle mingisugune lage plats.

Ma soovitan sel teemal emotsioone natuke maha võtta ja kuulata eeskätt seda, mida räägivad ala spetsialistid ja teadlased. Meie keskkonnaministeeriumi töötajad toetuvad väga headele asjatundjatele, keda ma soovitaks usaldada.

 

Kuidas te üldse parlamendi esimehe töös vastu peate? Te olete ju loominguline inimene, kes tahab pärast Exceli vaatamist võtta kätte pintsli või peitli või vardad. Kas te selle pooleteist aasta jooksul maalida olete jõudnud?

Kahjuks ei ole, aga ma lohutan end sellega, et kui lähen pensionile, on mul palju aega maalida. Pintslit ei ole ma nurka visanud ja õnneks jääb mul ikkagi aega ka muude hobide jaoks. Praegu näiteks õpin lendamist.

 

Kuidas palun?

Ma õpin piloodiks, teen praegu lennupraktikat. Mul on eluaeg olnud unistus lennata ning paar aastat tagasi mõtlesin, et nüüd on viimane moment see unistus reaalseks muuta. Praegu õpime koos pojaga piloodiks.

Lennuki ostsin juba ära: kahekohalise ülikerglennuki. See ootab praegu lahtivõetult garaažis, kuni ma piloodipaberid kätte saan. Enamasti kõik arvavad, et lendamine on ülirikaste lõbu ja tavalisele inimesele ei ole see kättesaadav, aga sellised ülikerglennukid nagu minul – koosneb torudest ja riidest ja mootorist, hästi-hästi kerge ja lihtne, aga väga stabiilne ja lollikindel – on kasutatult kättesaadavad isegi mõne tuhande euroga. Piloodiks õppimine on kallim kui lennuk ja kes ikka tõsiselt soovib, saab endale seda lubada küll.

 

Mulle meenusid sarjad „MacGuyver“ ja „A-rühm“, kus tehakse tolmuimeja mootorist ja kasvuhoone juppidest lennumasin.

Nii lihtne see pole, kõik need lennukid on läbinud karmid kontrollid.

 

Puutöö osas olete jätkuvalt oma poja õpilane?

Jaa, olen küll, ta on tõesti kuldsete käte ja väga hea silmaga, väga hea proportsiooni- ja stiilitajuga. Eks see ole vast väike perekonnaviga. Suvel tegin oma kätega köögis remonti ja poeg valmistas meile super köögimööbli. Tal on väike tisleriettevõte, Maht Eritellimusmööbel.

 

Kui te poolteist aastat tagasi riigikogu esimeheks tõusite, lahati meedias muu hulgas ka pisut teie perekonda ja kui ma ei eksi, selgus vist, et teie väimees on mustanahaline. Mäletan õigesti?

Ei ole! Mul pole iialgi olnud ühtegi väimeest kui sellist. Tõepoolest oli mu Inglismaal elav tütar mingi aeg suhtes välismaalasega, aga tegemist polnud mustanahalisega, vaid Bangladeshi juurtega, kuid Inglismaa kristlikus perekonnas sündinud noormehega. Nii et see jutt ei vasta tõele.

Ma olen ise ka kuskilt ajalehe kommentaaridest lugenud, et Põlluaas on vana kommunist – ma pole kunagi kommunist olnud, minu esimene erakond on EKRE. Nii et kõike, mida räägitakse, ei tasu tõena võtta.


LÕPP


https://www.ohtuleht.ee/1017681/kas-henn-polluaasast-voib-saada-riigipea-paris-paljud-on-mulle-oelnud-et-ma-voiksin-olla-jargmine-president-

You Might Also Like

1 kommentaari

  1. Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

    Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta 03.01 kell 14:53
    Eesti kingib Venemaale 10 miljardit eurot igal aastal tanklate ja gaasitorude kaudu.
    Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
    Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
    HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
    HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

    A.
    Vesinik kolbmootori kütusena
    Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
    gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
    toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
    vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
    mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
    hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
    gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
    ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
    moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
    juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
    saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
    vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
    kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
    ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
    Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).

    A.1.
    Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
    YouTube's on tema intervjuud saadaval.

    A.2.
    BMW toodab selliseid.

    BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .

    VastaKustuta

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Laadib...

Uued uudised

Laadib...