Mis toimus tegelikult rändepakti vastasel meeleavaldusel?
laupäev, detsember 08, 2018
Toompeal toimunud ÜRO rändepakti vastase meeleavaldusega seoses
on meedia üle külvatud EKRE-t taunivate ja hukka mõistvate kirjutistega, kus
tegelikud sündmused on moonutatud ja läbi põimitud otsese vale ja demagoogiaga.
Nii avaldas näiteks Postimees Aivar Pau paskvilli, kes omistas minule kuritegu, mida
ma ei ole sooritanud ja mille kavatsust mul ei ole iialgi olnud. Ma olevat teinud oma kõnes kihutustööd
„tappa oma poliitilisi oponente, tappa oma kaasmaalasi, tappa oma
riigijuhte“. Tegemist on räige ja otsese valega. Igaüks, kes soovib, saab minu kõnet internetis vaadata. Mis toimus sel päeval aga tegelikult?
Vaatamata
ülilühikesele etteteatamisajale ning tööpäevale tuli kohale ligi tuhat rändeleppega
mittenõustuvat inimest. Juhtsotsid, Ossinovski, Mikser, Padar, Kõva, Jürgenstein,
vastne siseminister Katri Raik, Rene Tammist jt nõudsid ühel pool lava endale
sõna andmist ja samal ajal tungis momenti ära kasutades ilmsete joobetunnustega
Indrek Tarand teiselt poolt lavale. Ilmselgelt oli tegemist etteplaneeritud
aktsiooni ja tähelepanu kõrvaletõmbamisega sotside poolt. Hoolimata asjaolust,
et EKRE nõunik Urmas Espanberg oli hetk enne seda rahvalt küsinud: kas anname
sotsidele sõna ja rahvas skaneeris: „Ei anna!“, hüüdis Tarand „Ma võtan siis
ise!“ ja väänas jõudu kasutades Martin Helmelt mikrofoni käest ning hakkas
sellesse kõva häälega karjuma. Seejärel hüppas „Valige sotse!“ karjuv Tarand
lavalt alla ning hakkas rapsima, osutades vastupanu neile, kes tahtsid korda
taastada ja varastatud mikrofoni tagasi saada (mille ta muuseas ära lõhkus).
Loomulikult tekitas see
kohalolijates pahameelt. Ümbritsevad inimesed tõmbasid ta eemale, Tarand
libastus ning keegi tonksas teda jalaga tagumikku. Mitte mingit käte ja
jalgadega jõhkrat ja grupiviisilist peksmist, milles Tarand ja oponendid hiljem
EKRE-t süüdistasid ei toimunud. Selle kohta on olemas videomaterjal, kust kõik
võivad näha, mis toimus ja kuidas korrapidaja eemaldas üritust takistada
püüdnud ja korda rikkunud Tarandi miitingult ning andis politseile üle. Tarand
irvitas rahulolevalt. Aga kust me teame, äkki
oli ka jalahoop tagumikku provokatsiooni osa? Ajanud inimesed keema,
hiilisid sotsid minema ja asusid meediasse paiskama valesid EKRE hirme õhutava
ja vägivaldse meeleavalduse kohta. Mingit mäsu sotsidest kaikameestel aga korraldada ei
õnnestunud ja meeleavaldus kulges rahulikult lõpuni.
Tarand laskis
endale joobetesti teha. Normaalsele inimesele ei tuleks
see pähegi. Seegi
näitab, et tegemist oli ette planeeritud provokatsiooniga. Kui aga politsei
väidab, et Tarand oli kaine, siis on võimalik, et tal oli narkojoove. Miks
seda testi ei tehtud? Tarand on ka varem politsei poolt kaineks tunnistatud,
kuigi pealtnägijate sõnul on ta purjus
olnud, näiteks 2009, kui ta Keskerakonna üritusele tungides väänas mikrofoni
Kadri Simsoni käest. Purjuspäi
tülinorimisega on eurosaadik kuulsaks saanud isegi
Strassburgis.
Piinlik
oli kuulata sotside õigustusi
enda kaasajooksiku
käitumisele ning meeleavaldusel osalenud inimeste
süüdistamist vägivallas, EKRE-t vägivalla toomises Eesti poliitikasse
ja Toompeale, justkui inimesi oleks pekstud, veri voolanud ja mõni peaaegu et
ära tapetud. Ei lugenud seegi, et Tarandit sakutanud isik ei olnud isegi mitte EKRE liige. Heideti ette loosungeid, mille seas paistis silma kohale
toodud "Reeturite võllapuu", kuhu oli köie otsa riputatud
köögimikser. Tegemist oli inimeste endi valmistatud ja kaasa toodud
plakatitega, millega nad väljendasid enda suhtumist rahvuslikud huvid reetnud
poliitikutesse. Sotside tuline meelepaha on vaid teesklus, sest samasuguseid
loosungeid on nad ise kasutanud ja eeskuju andnud. 2012. aastal korraldati
kampaania „Aitab Valelikust Poliitikast“ raames protestiaktsioone, kus
lehvitati plakateid kirjadega „Ansip võlla“ ja „Savisaar võlla“. AVP sündis
sotside tagatoas ja sellega olid seotud Lauristin, Ossiniovski,
Meikar, Tarand jne., need samad tegelased, kes täna näitlejameisterlikkult
hukkamõistuks silmi pööritavad.
Tarand
tegi vahejuhtumi kohta politseisse avalduse, väites, et ta on füüsilise vägivalla ohver. Samas oli ta eelnevalt ERR-ile antud
intervjuus kinnitanud, et toimunud rüseluses ta viga ei saanud. „Ei, ei. Ma
olen väga osav selles küsimuses,“ sõnas Tarand. Politsei alustas kriminaalmenetluse. Ka Konservatiivne Rahvaerakond
esitas politseile meeleavaldust takistama tulnud ning vägivaldselt mikrofoni
röövinud Tarandi kohta avalduse, see lükati aga tagasi. Põhjendus oli absurdne:
tegemist polnud takistamisega, vaid oma sõnavõtuga sai Tarandist koosolekul
osaleja.
Vähe sellest, Tarand esitas
Päevalehes mitmele tuntud
konservatiivile valesüüdistuse vägivalla propageerimises ja tegi
neile sisulise tapmisähvarduse:
„Kindlameelselt vägivalda propageerivate liidrite (Helmed, Põlluaas, Ernits,
Vooglaid, Järvi jne) jaoks on mul ka üks mõte. Nimelt oli Ernst Röhm kaunis
efektiivne rünnakrühmlane. Kuid mis temast sai? Jah, tõepoolest- ta
tapeti…Teile hetkel näib, et olete toredal kursil, paljud vanemas keskeas mehed
järgivad teid vaimustusega ning elavad kaasa. See ei kesta igavesti nii.
Teilgi, liidrid, võib vabalt juhtuda samuti kui läks Lavrenti Berial.” Nii
Röhm kui Beria lasti maha, see võib vabalt ka teiega juhtuda, ähvardas Indrek Tarand. See pole esimest korda, ta on
ka varem ähvardanud rahvuslased kuklalaskudega tappa. Paraku ei
politsei ega meedia ei ole nendele ähvardustele reageerinud. Oleks aga hea
teada, kas tegemist on järjekordse joobes inimese ärplemisega või peaksime me tõesti oma julgeoleku pärast muret tundma?
Siinkirjutaja autol on igatahes rattapoldid korra juba lahti keeratud.
Peavoolumeedia
ja poliitilised oponendid läksid EKRE-vastase
hüsteeria ja nõiajahiga kaasa ning ei
näinud Tarandi käitumises ega isegi
tapmisähvardustes midagi taunimisväärset. Provokaatorist püütakse vägisi
teha märtrit ja tähelepanu
asja sisult, ehk rändelepingu arutelult, hoopiski mujale suunata. Tegemist on justkui
õpikunäitega, kuidas kasutatakse sihikindlalt nn. tõe(fakti)järgset poliitikat.
Tõejärgne poliitika ulatub desinformatsioonist pooltõdede ja
lausvaledeni, tähendab mängimist emotsioonidel,
keskendumata tegelikele üksikasjadele ja tagamaadele, enda väidete kinnitamist
väsimatu ja nüri kordamise teel, ignoreerides faktilisi vastuväiteid. Näiliselt
kõrgema kõlbelise positsiooni võtmist, väitmist, et nähakse läbi vastaspoole
äärmuslikkust, foobsust, hirmutamisi ja manipulatsioone. Kõik need valed ja
meetodid on arsenali võetud.
Kogu selle ažiotaasi
juures tekkis siinkirjutajal
küsimus: kui sellise intsidendi peale kulutatakse ära
kogu verbaalne hukkamõistu arsenal, siis mida tehakse, kui Eestis muutub mõni
demonstratsioon provokatsioonide tulemusel tõepoolest
vägivaldseks, nagu näiteks Prantsusmaal? Või kui islamiterrorism ja vägivald jõuavad Eestisse?
Uskumatult silmakirjalik oli ka
Ossinovski „murelik“ pöördumine Eesti Kirikute Nõukogu poole, milles ta valetas
silmi pilgutamata, kuidas „sotsiaaldemokraadid jagavad
kristluse tuumaks olevaid humanistlikke väärtusi“ Milline on tegelikkus ja tõde
kristlike väärtuste jagamisega, me teame. Seda näitas suurepäraselt ka Neitsi
Maarja jalgadega tagumine Eesti Rahva Muuseumis, mida sotsid kaitsesid.
Loomulikult võttis sõna
ka terve hulk inimesi, kes protesteerisid
EKRE-vastase hüsteeria tekitamise vastu ja mõistsid hukka Tarandi kohatu käitumise. Seda
enam, et Toompea
meeleavaldusel ei olnud mitte ainult EKRE liikmed, vaid esindatud oli läbilõige
tervest Eesti ühiskonnast. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi
tellimusel ja Turu-uuringute ASi poolt 20.-25. novembrini läbi viidud
küsitlusel esitati 4-palli skaalal küsimus: "Kas Eesti peaks Teie arvates
ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?" 26 protsenti
vastanutest ütles "Jah" või "Pigem jah", 56 protsenti
"Pigem ei" või "Ei" ning 18 protsenti "Ei oska
öelda". Kokkuvõttes on pakti vastu 74% inimesi. Erakondliku
eelistuse järgi oli selgelt leppe poolt vaid sotside toetajad, kellest 58
protsendi arvates võiks Eesti rändeleppega ühineda.
Rändepakti toetav
avaldus kiideti sotside
ja keskerakondlaste poolt Riigikogus rahva tahte
vastaselt heaks.
Kaalukeeleks sai reformierakond, kes
jättis hääletamata. Mikseri kõne, milles ta kinnitas, et
Eestis pole ühtegi erakonda ega jõudu, kes sooviks
massiimmigratsiooni, on naeruväärne. Tal piisaks vaid
oma erakonnakaaslaste ja teiste liberaalidega peeglisse vaatamisest.
Migrantide hordid ei
tule homme ega ülehomme, kuid nad tulevad. See on vaid aja küsimus. Lepe on
viitsütikuga pomm, mis sokutati meie väravasse ja
mis lööb kõik meie uksed ja aknad valla. Täna ei ole EKRE rändeleppes osalemise rahvahääletusele panemise
ettepaneku saatus teada.
Referendumi tulemuses mul vähimatki kahtlust ei ole,
see aga tekitab omakorda kahtluse, et sellel ei lasta toimuda. Rahva tahtel kardetakse kõlada
lasta, sest seda tuleks ju järgida.
Avaldatud Postimehes
0 kommentaari