Eestlaste asendamine võõrtööjõuga on üks genotsiidi vorme
laupäev, august 18, 2018
Enam kui kaks aastakümmet
on Eestis sihikindlalt suletud maakoole, lasteaedu, apteeke, haiglaid, postkontoreid,
pankasid, kauplusi, bussi- ja rongiliine, politsei- ja päästeameti komandosid
jne. Kõige selle tagajärjeks on olnud drastiline töökohtade vähenemine maal,
maapiirkondade tühjenemine ja massiline väljaränne välismaale. Täna on Eestist tööpuuduse
ja madalate palkade tõttu lahkunud enam kui sada tuhat inimest, 10 protsenti
meie töövõimelisest elanikkonnast. Mitte ükski valitsus ei ole üritanudki
kuidagimoodi neid protsesse peatada, ümber pöörata ega tagada elu võimalikkust
kõikjal Eestis.
Mida ulatuslikum
on väljaränne, seda raskem on
jõukamatele riikidele järele jõuda ja seda enam lahkutakse. IMFi hinnangul on
see üks põhjustest, miks Ida-Euroopa tootlikkuse kasv on olnud prognoositust
aeglasem. Lätis ja Leedus oleks ilma väljarändeta võinud aastatel 1995-2012
olla majanduskasv aastas ca 0,9% kõrgem ehk teisisõnu jäi kokkuvõttes 15,3%
väiksemaks. Arvestades Eesti kiiremat arengut, võinuks majanduskasv siin veelgi
suurem olla.
Meie inimeste
tagasikutsumise, tagasituleku aitamise või toetamisega aga ei tegeleta. See
pole kellegi asi. Oleme oma
haritud ja töökate inimestega doonorriigiks jõukamatele Euroopa riikidele ja
nende majanduskasvu loojateks. Valitsustel on puudunud igasugune
regionaal- ja tagasirändepoliitika, kui mitte just eelpooltoodut teadlikuks
regionaalpoliitikaks pidadagi. Põhjust selleks oleks küllaga.
Küll aga tegeletakse
üliaktiivselt siit lahkunud eestlaste asendamisega võõrtööjõuga. Eriti viimase
aasta jooksul on võimendunud propaganda võõrtööjõu vajalikkusest, sest Eestis
on töökätest puudus, elanikkond vananeb ja sündimus on alla taastetaseme. Valitsuse
poolt on üksteise järel riigikogusse saadetud seaduseelnõusid, millega avatakse
üha uusi ja uusi uksi nii välistööjõule, kes tulevat siia meile pensionit
teenima, kui immigratsioonile. Eriliselt paistavad võõrtööjõu soosimises SDE ja
nende siseminister Anvelt ja ettevõtlusminister Palo. Kuid ega ka ülejäänud
erakonnad, REF, Kesk, IRL ja EVE neist ei
erine.
Eesti Konservatiivne
Rahvaerakond, kes näeb lahendusena hoopis muid asju, jääb Riigikogu arutlustel
ja hääletustel kahjuks hüüdjaks hääleks kõrbes. Seda enam, et Siseministeerium
teatas vastuseks ühele minu artiklile, et Eestis demograafilist kriisi polegi
ning ajutine sisseränne ei mõjuta Eesti rahvastikku mingilgi kombel. Mis on
siis tõde?
Aasta-aastalt on sisseränne kasvanud, saades eriti
suure hoo sisse peale Ukrainaga viisavabaduse sõlmimist. 2016. aastal
registreeriti Eestis 7276 uut välispäritolu isikut, kellest suurem osa saabus
kolmandatest riikidest, eriti Venemaalt ja Ukrainast. 2017. aastal tuli juba ca
9000 välismaalast. Lõplikku arvu me tegelikult ei teagi, sest Eesti lõuna- ja
merepiiril puudub kontroll ning statistika ei kajasta välismaalasi, kellel on
kunagi varem olnud Eestis elukoht. Politsei hinnangul on Eestis ca 5000-10 000
illegaalset töötajat või enamgi ja nn. renditööjõu üle, kelle arv üha kasvab,
puudub igasugune kontroll ja arvestus.
ÜRO rahvastikuosakonna
2001. aasta analüüsi kohaselt peaks Euroopasse töötajate arvu samal tasemel
hoidmiseks aastani 2050 sisse tooma vähemalt 161 miljonit immigranti ja Euroopa
Komisjoni Pagulasfondi arvates mahub Eestisse lausa 7,6 miljonit pagulast. Eesti Inimarengu aruanne räägib küll väiksematest
numbritest, kuid ka see on absurdne, arvestades, et eestlasi on vaid ca
üheksasada tuhat. Selle prognoosi põhjal tuleks Eestis tööealiste arvu
praegusel tasemel hoidmiseks 25 aasta jooksul vastu võtta umbes 170 000
sisserändajat, tulevikus aga hoopis rohkem. Juba tänaste
sisserändetendentside jätkudes moodustavad uussisserändajad kümne-viieteist
aastaga Tartu suuruse linna jagu peamiselt vene keelt kõnelevaid inimesi.
See on juba võrreldav okupatsiooniaegse sisserändega, mida viidi läbi samuti
töökäte puuduse sildi all, kuid mille eesmärk oli eesti rahva venestamine ja
likvideerimine, ehk genotsiid.
Sisserände kvoodile, mis on ca 1300 inimest aastas, on kehtestatud
tervelt kaheksateist erandit, mis lubavad siia tuua piiramatult näiteks IT
valdkonna töötajaid, hooajatöölisi (kelle siinviibimise aega pikendati aastani,
justkui maasikaid korjataks ja heina tehtaks ka talvel),
lapsehoidjaid-koduabilisi (kes millegipärast makse ei pea maksma), ettevõtte
teistes riikides olevaid töötajaid, õppureid, kellele on loodud kõik võimalused
alalise elamisloa saamiseks jne. Eestisse vastu võetavad pagulased ei kuulu
üldse kvoodi alla, samuti nende hiljem järele saabuvad perekonnaliikmed,
Euroopa Liidu liikmesriikide, USA ja Jaapani kodanikud, investorid jne. Siia elama ja tööle võib tulla ka turistiviisaga. Isegi
kutseõppesse või hooajalisele tööle tuleval inimesel on võimalik kogu perekond
Eestisse kaasa tuua ja ka nemad võivad tööle minna ning taotleda alalist
elukohta jne.
Riigikogus on
vastu võtmisel järjekordse erandi tegemine nn spetsialistidele. Eriti
naeruväärseks teeb selle tõik, et eesti keele oskust nõutakse neilt alles siis,
kui nad viie aasta pärast pikendavad oma elamisluba. Siis peavad nad oskama
eesti keelt tasandil A2, mis tähendab oskust väljendada enda elementaarseid
vajadusi. Ehk siis – fraasidest mul on kõht tühi, ma tahan pissile, piisab. Mis
spetsialistid need sellised on? Sotsist majandusministri haldusalasse kuuluv
EAS peab aga sedagi nõuet liialt karmiks (sic!). Meile räägitakse spetsialistidest, kuid näiteks
2015. aastal oli võõrtöötajatest vaid ca. kolmandik kõrgharidusega. Eestisse
saabuvad inimesed, kes asuvad madala palga eest tööle põhiliselt ehitusse,
töötlevasse tööstusesse ja teenindusse, vahetades välja meie endi madala palga
tõttu välismaale lahkunud inimesed.
Seoses tehnoloogia arenguga ennustatakse, et 25 aasta jooksul
väheneb töökäte vajadus ligi poole võrra. Välistööjõudu kasutamine takistab
majandusel aga minna kaasa tehnoloogia arenguga. Miks peaks ettevõtjad
panustama innovatsiooni, uue tehnoloogia ja masinapargi arendamisse või palkade
tõstmisesse, kui odavat tööjõudu võib piiramatult sisse tuua. Eesti
keskmine töötasu jääb euroala keskmisest ligikaudu kaks korda alla, ning on
väiksem ka reast Ida-Euroopa riikidest. Vähekvalifitseeritud odava tööjõu
kasutamine Eestis pidurdab palgakasvu ja innovatsiooni majanduses. See paneb Eesti madala palga lõksu ja suurendab eestlaste
väljarännet veelgi. See tähendab, et me jäämegi venestuvaks ja odavat
allhanketööd tegevaks vähearenenud piirkonnaks.
Tegelikult Eestis tööjõupuudust
ei ole. Vabu töökohti oli 2017. aastal ca 13 000. Töötuna on registreeritud ca
31 000 inimest. Täiesti kasutamata ressurss on töötud ja mitteõppivad
noored, keda on täna ligi 30 000. Pensionäride, kellest 48 000 juba
töötavad, tööhõivet on võimalik oluliselt tõsta. Suur hulk õpilasi ja
üliõpilasi sooviks paindlikuma töö- ja maksupoliitika korral õppimise kõrvalt
töötada. Eesti inimesi, kes on enamasti parimas tööeas ja võiksid Eestisse
naasta on üle saja tuhande inimese. Kokku annab see tööjõureserviks
vähemalt 100-200 tuhat inimest. Seda on enam kui kümme korda rohkem, kui Eestis
on täitmata töökohti ja lähemate aastate jooksul juurde tekiks, eriti,
arvestades tootmise ja ettevõtluse tehnoloogilist arengut, mille käigus väheneb
töökäte vajadus drastiliselt. Töökäte puudus on tingitud eeskätt ettevõtjate
poolt pakutavas madalas ja väljarännet soodustavas palgas.
Rahvastikuteadlaste
hinnangul puudub Eesti sündimuse tõstmisest nn rahvastiku taastootmise tasemele
vaid veerandi kuni poole lapse sünnist perekonna kohta. Poliitilise tahte
olemasolul on mõtestatud ja tõhusa perekonnapoliitikaga võimalik saada sündimus
tõusuteele. Selleks tuleb tagada lastega peredele kindlustunne ja algatada
pereväärtuste ja laste sündimise positiivse toetamise riiklik programm. Tõestavad ju nii 2011. aasta rahvaloenduse andmed kui
sündimusuuringud, et traditsiooniline perekond on rahvastiku säilitamise ja
kasvu suhtes võtmepositsioonil: abielus olevatel paaridel on rohkem lapsi, kui
nn vabaabielus olevatel ja üksikemadel. Abielus paaridel on keskmiselt 1,9,
vabaabielupaaridel 1,6 ja üksikemadel 1,4 alla 18-aastast last.
Meie eelis on hea haridus, peame viima
pakutava hariduse, majanduse ja ühiskonna huvid vastavusse, Vajalik on bürokraatia vähendamine, töö tõhususe kasvatamine,
tooraine müügilt ja odavalt allhanketöölt üleminek lõpptoodangu valmistamisele,
juhtimise ja turundamise kvaliteedi tõstmine, innovaatilise, teadusele põhineva
majanduse arendamine, tööde automatiseerimine, robotiseerimine,
digitaliseerimine jne. Ja loomulikult sellega seotud tegevuste ja
välisturgudele mineku toetamine nii know-how, vahendamise kui
finantsvahenditega riigi poolt. Kuid kindlasti peab ettevõtlussektor kõigesse
sellesse ka enda panuse andma, sest filosoofia, riik andku ja tehku, ei toimi.
Siseministeeriumi väide, et ajutine tööjõud ei mõjuta
Eesti püsielanikkonda ei pea paika. Neil on kõigil õigus taotleda püsivat
elamisluba. Ka sisserännanud
vananevad ning varsti tuleb pensionit ja sotsiaaltoetusi saama hakkavate
võõrtööliste asemele sisse tuua üha uusi inimesi. Jutt, et võõrtööjõud tuleb
siia meie vananevale rahvastikule pensioni teenima ei vasta tõele. Nad tulevad
endale palka ja pansionit teenima, kusjuures majanduslanguse korral tekkiv
tööpuudus tabab esimesena just välispäritolu rahvastikku ja nad jäävad meie
sotsiaalsüsteemi ülalpidamisele. Ärgem unustagem, et meil on niigi juba kolmandik
elanikkonnast võõrpäritolu, kellest suur osa juba on pensionil.
Võõrtööjõu
massilise sissevooluga kasvavad lõimumisprobleemid ja kuritegevus. Juba täna on
eesti keele kasutusala märgatavalt ahenenud ja me ei saa kõikjal enam
riigikeeles asju aetud. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli eesti keele
oskuse määr muukeelse elanikkonna hulgas vaid 44%. Pole teada mitte ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja
oleks nii madal kui Eestis. Lõimumisprobleemidele osutab ka asjaolu, et
muulastest vangide osakaal Eesti kinnipidamisasutustes on 59%, ehk siis nende
seas on karistust kandvaid kurjategijaid 1,9 korda rohkem kui eestlaste seas.
Kahtlemata tõusevad ka julgeolekuriskid, sest 77% siinsetest mitte-eestlastest
jälgivad vaid Venemaa propagandat edastavaid telekanaleid, vaid 2%
ETV+ ja 4% eestikeelseid telekanaleid ning enamus neist toetavad
Venemaa agressiooni Gruusia ja Ukraina vastu. Vene presidendi valimistel toetas 93%
Eestis hääletanud Venemaa kodanikest Putinit. Need on kõnekad faktid.
Nende
hoiatustega on välja tulnud ka rida majandusteadlasi ja demograafe, kuid see
kõlab kurtidele kõrvadele. Ainsad, keda kuulatakse, on peamiselt väliskapitalile
kuuluvate ettevõtete esindajad, kellel on sügavalt ükskõik, kes neil kassas või
tööpingi taga on, peaasi, et kasum kasvaks.
Kokkuvõttes on selge, et
kvoodisüsteemist ei tohi loobuda ja tehtud erandid tuleb üle vaadata. Probleemid
lahendab sündimuse ja tagasirände soodustamine ning tehnoloogilisest arengust
tingitud töökäte vajaduse vähenemine. Kui tahame jõuda järgi arenenud
riikidele, tuleb harjuda mõttega, et meil ei olegi tulevikus niipalju töökäsi
vaja kui täna. Lahenduse pakub ka eluea tõusust tingitud tööea pikenemine.
Tööjõu kahanemine ei tähenda majanduse või heaolu kasvu vähenemist, küll
tähendab see suurema rõhuasetuse panemist tootlikkusele ja tööjõu kvaliteedile.
Palo kureeritava "Work in
Estonia" programmi eelarvesse on järgmiseks kolmeks aastaks eraldatud 10
miljonit eurot, mille eest värvatakse võõrtööjõudu, luuakse Eestit tutvustavaid
materjale, parandatakse neile avalike teenuste kättesaadavust, aidatakse
välisspetsialistide peredel sisse elada jne. Palo
soovib, et riik hakkaks maksma iga võõrtöölise pealt ettevõtjatele toetust 2000
eurot. Ma küsin, miks on meie enda inimesed
kui tööjõuressurss üle parda heidetud ning nendega aktiivse tegelemise,
tagasirände soodustamise, inimeste koolitamise ja tööle aitamise asemel tuuakse
sisse hoopis võõrtööjõudu? Kas me tõesti ei taha,
et Eesti majandus ja elatustase areneks, ei taha säilitada oma rahvust ja
kultuuri, ei soovi, et ka meie lapselapsed saaks eesti keelega hakkama ja et
neil oleks kodumaal tasuvat tööd?
Vägisi meenub
olukord Nõukogude okupatsiooniaja lõpus, kus Eestisse oli juba toodud pool
miljonit umbkeelset migranti ja fosforiidikaevandamise sildi all taheti tuua
lisaks üle saja tuhande võõrtöölise, mis oleks fataalselt muutnud Eesti
rahvastiku koostist. Kui eestlased on muudetud vähemuseks
omaenda kodumaal või kadunud sootuks, ei saa enam rääkida rahvusriiklusest ja
ka Eesti riigi olemasolu ei oma enam mingit tähendust. Sotsidele ei oma see muidugi
mingit tähendust juba täna, sest nende esimehe sõnul on rahvusriiklus
ebainimlik ja ohtlik düstoopia, mis tuleb likvideerida. Kuid meie oleme risti
vastupidisel seisukohal. Vaid rahvusriiklus tagab meie rahvuse säilimise ja
tuleviku meie lastele.
ÜRO 1948. aastal vastu
võetud "Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon",
millega Eesti on ühinenud sätestab, et genotsiid on ka „üksusele
tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse
täielikku või osalist hävimist“. Üksus on rahvus või rahvakild. 1998.
aastal vastu võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuut klassifitseerib
rahva elukvaliteedi tahtliku halvendamise genotsiidiks. Elukvaliteedi alla
ei kuulu mitte ainult aineliste vajaduste rahuldamine, vaid see on laiem
mõiste, mis hõlmab väärtus- ja kultuurihinnanguid, sotsiaalseid,
psühholoogilisi ja hariduslikke aspekte, turvalisustunnet, kindlust kestlikkuse
suhtes jne. Eesti
rahvas ja kultuur ei saa säilida, kui meil pole enam omaenda identiteedile
tuginevat ja seda toetavat elukeskkonda ja -kvaliteeti.
Kuidas hinnata nendes
dokumentides sätestatu taustal tegevust, mis vähendab järjekindlalt eestlaste
enesemääramisõigust ja muudab meid vähemuseks omaenese kodumaal? Seda, mis toimub, viidi läbi ka vene
okupatsiooni ajal, nüüd tehakse seda aga hiilivalt, ilusate loosungite all ja „meie
endi“ kätega. Kuid asja sisu on sama – eesti rahva vastu on käimas jõhker ja
kuritegelik genotsiid.
Avaldatud ajalehes Konservatiivide Vaba Sõna, juuni 2018
3 kommentaari
Kõik õige ja aus meie põlisahva huvides.
VastaKustutaSotsid on ennast toitev vähkkasvaja ehk nad tahavad alati teiste kulul hästi elada - lisaks kui vaadata tausta siis ükski ennast inimeseks pidav nendega liituda ei tohiks ... Aga noh RAHA nagu ikka tapab kõik inimliku - kust tulevad siis noorsotskommud nagu antifa jne ...
VastaKustutaMeie valitseval ladvikul oleks juba aeg aru saada, et võõrtööjõu massiline sissetoomine probleemi ei lahenda. Kui keegi soovib tootmist arendada, siis ta võiks oma ettevõtte rajada sinna, kus see tööjõud on olemas, aga mitte hakata seda tööjõudu siia sisse vedama. Elanikkonna heaolu sõltub sisemise kogutoodangu suhtest rahvaarvu. Rahvaarvu (ajutine) vähenemine annab sama efekti, kui toodangu suurenemine. Meie väikese iibe peasüüdlasteks on reeturid, kes on eesti rahva tuleviku oma korteri eest maha müünud. Umbes sada tuhat inimest ei saanud korterit erastada, ja enamus neist olid eestlased. On riike, kus rahvaarv on väiksem kui Eestis, nagu Luksemburg ja Island, aga elatustase on kõrgem kui Eestis. Ilmselt on meil kõrgetes riigiametites liiga palju selliseid inimesi, kes ei seisa oma ülesannete kõrgusel.
VastaKustuta