Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Pressiteade
Tallinn, 10.10.12
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on üheselt vastu kavale alustada uuesti Eesti–Vene piiriläbirääkimisi, mille eesmärgiks on loovutada vabatahtlikult ja tasuta Petserimaa ja Narva jõe tagused alad Venemaa Föderatsioonile ning seadustada sellega aastakümneid kestnud anneksioon. Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et uue piirilepingu sõlmimiseks puudub Eesti poolel poliitiline, majanduslik ja moraalne vajadus. Läti kogemuse põhjal Abrene piirkonna loovutamise järel Venemaale ei ole põhjust loota, nagu parandaks taoline samm kahepoolseid suhteid.
„Puudub igasugune põhjendatus Eesti territoriaalsest terviklikkusest loobumiseks ning Saaremaa-suuruse maatüki vabatahtlikult ja tasuta ära andmiseks,“ ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna erakonna esimees Margo Miljand. „Jõudsime Eesti taasiseseisvumist oodata 50 aastat, jõuame oodata ka Petserimaa ja Narva jõe taguste alade tagasisaamist. Ajutine kontrolljoon on hetkel toimiv lahendus. Rääkides poliitilistest realiteetidest ei tohi me unustada, milleni viis allaheitlikkus Eesti riigi 1939. aastal. Eesti ei vaja uut piirilepingut ega oma suveräänsuse piiramist – me vajame olemasoleva lepingu täitmist.“
Tuletame meelde, et EV põhiseaduse järgi on Eesti territoorium ühtne ja jagamatu ning Eesti–Vene riigipiir on määratud Tartu rahulepinguga. Põhiseadus keelab sõlmida välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus. Petserimaa ja Narva jõe tagused alad kuuluvad rahvusvahelise õiguse põhjal Eestile ning kõik välisriigid, kes taastunnustasid Eesti riiki 1991. aastal, tegid seda meie ajaloolistes, Tartu rahuga määratud piirides. Setumaa ja Narva jõe taguse territooriumi näol on tegemist põlise ning etnilise eestlaste ja soome-ugri alaga, mille kuulumine Eesti Vabariigi koosseisu kinnitati 1920. aastal Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga. See leping on jätkuvalt jõus ja on kantud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse. Petserimaal elab tänagi ca 15 000 eesti kodanikku, kelle huve praegune valitsus ei kaitse.
Loobudes vabatahtlikult kõnealustest aladest tunnistame me ise Tartu rahulepingu kehtetuks ning seame kahtluse alla oma riigi õigusliku järjepidevuse. See annaks Venemaale aluse esitada Eestile nõudmisi kakskeelsuse ja kodakondsuse nullvariandi kehtestamiseks.
„Nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed on andnud vande täita põhiseadust ja olla truud Eesti riigile. Ootame neilt mitte äraandmist ja loovutuslike läbirääkimiste alustamist, vaid hoopis Eesti huvide eest seismist ning loovutustele moratooriumi kehtestamist,“ kommenteerib Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu esimees Henn Põlluaas. „Merepiiri vabatahtliku tagasitõmbamisega 1994. aastal me juba loobusime transiidimaksudena laekuvatest miljonitest eurodest. Nüüd vaikivad võimulolijad sellest, et loovutatavate alade maavarade (põlevkivi, kriit, asbest, keraamikasavi, klaasiliiv, mets jne.) koguväärtus ulatub kümnetesse või isegi sadadesse miljarditesse eurodesse. Ainuüksi Venemaale ära antavast põlevkivist toodetud diiselkütus kataks terve Eesti vajaduse ja tagaks meie energeetilise julgeoleku pea kaheksakümneks aastaks. Kes kompenseerib Eestile need kahjud?“
http://www.ekre.ee/eesti-ei-tohi-asuda-loovutuslikele-piirilabiraakimistele-venemaaga/
Pressiteade
Tallinn, 10.10.12
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on üheselt vastu kavale alustada uuesti Eesti–Vene piiriläbirääkimisi, mille eesmärgiks on loovutada vabatahtlikult ja tasuta Petserimaa ja Narva jõe tagused alad Venemaa Föderatsioonile ning seadustada sellega aastakümneid kestnud anneksioon. Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et uue piirilepingu sõlmimiseks puudub Eesti poolel poliitiline, majanduslik ja moraalne vajadus. Läti kogemuse põhjal Abrene piirkonna loovutamise järel Venemaale ei ole põhjust loota, nagu parandaks taoline samm kahepoolseid suhteid.
„Puudub igasugune põhjendatus Eesti territoriaalsest terviklikkusest loobumiseks ning Saaremaa-suuruse maatüki vabatahtlikult ja tasuta ära andmiseks,“ ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna erakonna esimees Margo Miljand. „Jõudsime Eesti taasiseseisvumist oodata 50 aastat, jõuame oodata ka Petserimaa ja Narva jõe taguste alade tagasisaamist. Ajutine kontrolljoon on hetkel toimiv lahendus. Rääkides poliitilistest realiteetidest ei tohi me unustada, milleni viis allaheitlikkus Eesti riigi 1939. aastal. Eesti ei vaja uut piirilepingut ega oma suveräänsuse piiramist – me vajame olemasoleva lepingu täitmist.“
Tuletame meelde, et EV põhiseaduse järgi on Eesti territoorium ühtne ja jagamatu ning Eesti–Vene riigipiir on määratud Tartu rahulepinguga. Põhiseadus keelab sõlmida välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus. Petserimaa ja Narva jõe tagused alad kuuluvad rahvusvahelise õiguse põhjal Eestile ning kõik välisriigid, kes taastunnustasid Eesti riiki 1991. aastal, tegid seda meie ajaloolistes, Tartu rahuga määratud piirides. Setumaa ja Narva jõe taguse territooriumi näol on tegemist põlise ning etnilise eestlaste ja soome-ugri alaga, mille kuulumine Eesti Vabariigi koosseisu kinnitati 1920. aastal Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepinguga. See leping on jätkuvalt jõus ja on kantud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse. Petserimaal elab tänagi ca 15 000 eesti kodanikku, kelle huve praegune valitsus ei kaitse.
Loobudes vabatahtlikult kõnealustest aladest tunnistame me ise Tartu rahulepingu kehtetuks ning seame kahtluse alla oma riigi õigusliku järjepidevuse. See annaks Venemaale aluse esitada Eestile nõudmisi kakskeelsuse ja kodakondsuse nullvariandi kehtestamiseks.
„Nii valitsuse kui ka Riigikogu liikmed on andnud vande täita põhiseadust ja olla truud Eesti riigile. Ootame neilt mitte äraandmist ja loovutuslike läbirääkimiste alustamist, vaid hoopis Eesti huvide eest seismist ning loovutustele moratooriumi kehtestamist,“ kommenteerib Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu esimees Henn Põlluaas. „Merepiiri vabatahtliku tagasitõmbamisega 1994. aastal me juba loobusime transiidimaksudena laekuvatest miljonitest eurodest. Nüüd vaikivad võimulolijad sellest, et loovutatavate alade maavarade (põlevkivi, kriit, asbest, keraamikasavi, klaasiliiv, mets jne.) koguväärtus ulatub kümnetesse või isegi sadadesse miljarditesse eurodesse. Ainuüksi Venemaale ära antavast põlevkivist toodetud diiselkütus kataks terve Eesti vajaduse ja tagaks meie energeetilise julgeoleku pea kaheksakümneks aastaks. Kes kompenseerib Eestile need kahjud?“
http://www.ekre.ee/eesti-ei-tohi-asuda-loovutuslikele-piirilabiraakimistele-venemaaga/
- reede, oktoober 12, 2012
- 0 Comments
